märts 2012

imelikud unenäod

Oleme taas liikuvad koeraomanikud, teeme pikki jalutuskäike ning koristame oma koera tagant!

Üks härra helistas mulle ja ütles, et ma olin temaga paar päeva tagasi kokku leppinud(väidetavalt) et ma teen talle laupäeva hommikul suuseksi. No andke andeks. Ma pole 1,5 nädalat telefonis õieti kellegiga rääkinud, veel vähem lubanud midagi sellist teha. Aga ma mäletan seda härrat, ta helistas mulle umbes 2 kuud tagasi ühe kuulutuse peale, kus

Lähen täna õhtul kinno, ma pole seal aastaid käinud!

Käisime Lunaga aias mängimas. Enda üllatuseks vabastasin Luna rihma otsast. Nii öelda, oli see tal esimene kord kui ta lahtiselt meil väljas oli.

Tunnen, et vajan puhkust!

kõnesi on nüüd tunduvalt vähem, paar päeva oli isegi vaikus, aga eile alustas ta jälle.

Tartust startides läks meil buss katki, olime sunnitud järgmist bussi ootama. Otepääle jõudes oli ilm vägagi muutunud, suured lumehelbed katsid hetkega su terve keha. Käärikule hääletamine läks õnnelikukult, tagasi hääletasime me juba ajaga võidu. Apteekrimägi oli vägagi rahvarohke. Orienteerumine võis alata. Minu õnneks ei läinud vaja seal isegi kompassi, muidu ma oleksin jäänud küll viimaseks.

Täna on käes see päev, kui me lähme koos Margusega talvepäevadele. Nädalavahetuse võtame me vastu Käärikul.  Ma kujutan ette, et sellest tuleb üks kuradima vinge nädalavahetus- taliorienteerumine, reesõit ja nelja tunniline kalapüügivõistlus.

Ma olen viimased nädalad vältinud telefoni vastu võtmist, olen istunud pimedas toas, olen aknad katnud kardinatega. Aga täna oli ta lausa nii jultunud, et tuli autoga tahahoovi. Ma tavaliselt ei rooma toas ringi ning ürita meeleheitlikult telefoni kätte saada.  Ja tänavatel kõndides kardan ma igat lähenevat valget värvi kaubikut. Ma vist sattusin väga vale inimese