2012

keegi kunagi ütles: \”vähe on asju, mis kauaks tähtsaks jäävad.\” ma lööks selja sirgu ja vaidleks talle vastu!

Homme on tähtis päev, meie poolepindine saab täiskasvanuks, ehk siis ühe aastaseks. Alguses mõtlesin  tähistada  täna õhtul, aga siis poleks luna kõige tähtsam. Nüüd tähistame tema sünnipäeva homme(õigel päeval)lähme parki, jookseme ja mängime temaga, pärast aga küpsetame pannkooke ja joome kohvi kõrvale.

  17 tundi tööd, 2.5-3 tundi magamist, 6 tundi tööd.

Juba teist päeva olen ma nii väsinud, et ei jõua  mitte kui midagi teha. Täna küll käisime pargis ja suutsin voodit korrastada, aga see olekski kõik. Õnneks tuleb homme Hendrik koju!

Leidsin täna hommikul külmkapist kohvipurgi. Väsimus teeb oma töö.

Nädal aega üksi ja kass on juba majas. Nüüd on veidi raskem, kõige rohkem kannatab vist Luna. Kuigi ma üritan  igapäevaselt parki jõuda, koguaeg see siiski ei õnnestu ja kui õnnestub, veedan pargis suhteliselt vähem aega kui tavaliselt. Ahju olen ka kütnud- 3 päeva oli soe, kütsin vist veidi üle.  Ja Luna norskamine on muusika

Kuna olin väsinud, otsustasin teha väikese uinaku. Ärkasin ehmatusega, vaatasin kella ja kell näitas 6.21. Kuna ilm on ka hetkel okeilt tume, oli mu ehmatus veel kordades suurem ja ma tõsimeeli oleksin pannud end riidesse, toppinud tööriided kokku ja jooksund hommikulauda ning samal ajal helistanud, et jään veidi hiljaks. Õnneks leidsin ka mobiili patjade vahelt,

tööpäevadel ärkan ma tavaliselt  kell 3 hommikul ja paljud ei mõista, et miks ma nii vara ärkan? Vastus on äärmiselt lihtne, see on ainuke aeg kus ma saan lihtsalt uimerdada ja seda üksinda, teha neid igavaid rutiintegevusi, mida ma igal hommikul teen ja neid on päris palju. Me ju kõik teame, et oleme oma harjumusteohrvid,