Esmarasedusega kaasneb nii palju hirme, kunagi ei tea, kas beebiga on kõik okei, kas süda lööb korrapäraselt või on ta üldse kuskile ära kadunud. Iga pisiasi ajab muretsema, ning alatihti mõtlen ka tsipa üle. Ma arvan, et see on täiesti andestatav, sest parem on ju muretseda, kui eirata igasuguseid pisiasju, mis võib hiljem kõvasti paha teha.