Ei teagi, polekski nagu midagist kirjutada. Kõik mu päevad on olnud ühesugused. Mitte, et see halb oleks, vastupidi. Kuna ma olen eriti viimasel ajal mega unine ja väsinud , võtsin ma eile end kokku ja magamise asemel läksin ma koos Hendriku ema ja isaga vaarikaid korjama. Mu keel lihtsalt ei paindu ütlema \” ämma ja äiaga\” , veel mitte. Vaarikaid saime täpselt nii palju, et sai ilusti pannkookid toormoosiga ära katta ja jäi isegi veidi üle, mille panime sügavkülma. Iseasi on see, et kaua see seal niimoodi püsib. Tegelikult on endiselt nii,et ma ei tohiks eriti moosiga maiustada, või üldse maiustada..aga mis sa teed. Ma lihtsalt pean hakkama end veidikene ROHKEM liigutama
Liigutamisest siis niipalju, et hakkasin üleeile Paulile esimesi papusi kuduma. Tallad sain valmis, aga kuna mul puudub meresinine või üldse mingisugune sinine lõng, pean nüüd ootama päeva, mil ma saan end linna vedada ja selle endale soetada. Jah, plaan on hakata juba beebikesele asju kuduma, alustades sokkidest lõpetades kampsuniga.
ning kui mu emme kunagi siia jõuab, lubas ta tuua mulle erinevaid lõngu, et saaksin hakata veel rohkem kuduma ja heegeldama. Pluss, ma nii tahaksin emmet näha, ma pole teda näinud ja lõppude lõpuks peaks ta ka Hendriku vanemad ka ära nägema. Meil saab varsti kolm aastat, ning meie vanemad pole teinetesit näinud või isegi rääkinud. Kohati on see päris naljakas, aga mingi hetk tegi see mind päris kurvaks. Eriti praegusel ajal, kui Pauli sünnini on jäänud umbes kaks kuud ja veidi peale.
Hendrik läks ka täna linna ära. Vähemalt saan ma nüüd ta tassist kohvi juua. Neil on oma isaga peres kõige suuremad tassid, eksole! Ning ma olen enamgi kui kindel,et Paulist saab kohvihoolik. Ma ei ole veel enda kohvijoomist piiranud, osad on päris viltu vaadanud, aga kui nad näeksid kui titekat ma joon, siis noh..
Mingi päev mõtlesin, et oleks viimane aeg oma blogi ära kustutada. SEST varsti ma hakkan ainult Paulist jahuma ning ausalt, kes jõuaks seda beebijuttu ära kuulata/lugeda?