Mul on alati hea meel,kui mind kiidetakse või tehakse lihtsaid,end siiraid komplimente.Täna õeldi mulle,et ma olen väga tubli,sest jõuan kahe lapse kõrvalt käia igapäevaselt kõndimas või jalgrattaga sõitmas(varsti lisandub ka jooksmine).Tegelikult ma ei jõuakski,kui mu kõrval poleks imetabast härrat,kes on nõus jääma kahe lapsega koju.Kui on olnud head ilmad,siis oleks võtnud ka August Villemi kaasa(arvestades seda võrumaa maastikku,siis mäest üles ja alla pole teps tore seda käru lükata).Hetkel olengi käinud nii,et üks päev lapsega,teine päev koeraga.Ühtlasi olin ma ära unustanud selle,kui mõnus on koeraga jalutada!Kuigi see elajas on kasvanud meeletult,rääkimata meie jõuvahekorrast,on jalutuskäik ikka äärmiselt lõõgastav!Välja arvatud täna,kuid pikemalt ei sel teemal.