Minu igapäevaelu hakkab alates esmaspäevast muutuma.Ma ei pea enam lastega päevast päeva kodus olema,mul on võimalus minna tööle ja suhelda inimestega .Mõned küll võivad arvata,et väikesete laste kõrvalt on see võimatu nii vara tööle minna,aga ma tõestan teile,et see pole sugugi võimatu.Siinkohal pean tänama oma imelist härrat,kes oli nõus lastega kodus olema.Kui selline variant sobib meile mõlemale,siis pole õigust mitte kellegil oma arvamust avaldada,või oma mõtteid.Jätke need endale,päriselt..Alguses on meil mõlemil natukene raske.Väike August on endiselt rinnalaps,kuigi üritame talle ka rpa tutvustada(Mis ma valetan,juba teisest kuust üritame ta pudeliga sõbraks teha).Seega,ma ei kujuta ette,kuidas mu rinnad vastu peavad.Õigemini üks rind,mis teeb kahe rinna tööd!

Tööpäevad on pikad,lahkun kodunt kell 5 hommikul ja koju jõuan kell 8 õhtul.Tööpäev iseenesest algab kell 7.Hetkel olen sunnitud bussiga käima,kuid ma loodan,et oktoobriks on mul load käes ja auto korras! Oleneb teisipäevasest teooriaeksamist.Sealt edasi peaks juba lihtsam olema.

Tegelikult olen ma äärmiselt õnnelik selle üle,sest see viib üks samm lähemale minu unistusele.Hetkel olen küll vägagi motiveeritud.

Aitäh Sulle Kaspar,et tutvustasid mulle neid poisse!