oktoober 2016

Mul on tunne, et muutun peast juba soodaks. Vaikselt, ent kindlameelest. Pole olemas asja, mis mul meelest ei läheks, kõik asjad ainult ununevad. Kordades hullem kui raseduse ajal. Õnneks pole ma veel lapsi kuhugile unustanud. Thank god! Tegelikult, üks kord oleks. Panin mõlemad poisid turvatooli, hakkasin juba juhiistmele istuma, kui tuli meelde, et väike Herta

Loe edasi »

Kolm väikest last on ikka kolm väikest last. Kui ma varem mõtlesin, et kahe väikese lapsega on raske, siis mu arvamus on täiesti muutunud. Kolme lapse kõrvalt on kaks last nagu paradiis, päriselt. Ma ei eitagi, et meil on raske. Mul on raske. Ja seda, et poistega on pidev sõjaolukorra eelne seisnud. Aga ma ei

Loe edasi »