Nagu õeldakse, kellegi vana on kellegi uus. Ja just täpselt nii ongi. Juba pikalt olime mõelnud uue auto peale, mis oleks : mugavam, ökonoomsem ja mahukam ning mis oli antud hetkel jõukohane. Minu armas golfike oli meile kitsaks jäämas. Te ei kujuta ette, kui armas ta mulle on. Ma loodan, et ka järgmisel omanikul tekib temaga side. Selleks ma panengi ta varsti müüki. Lihtsalt pesulasse minek on sellinne…no üldse ei viitsi.
Uuest autost siis niipalju, et tegu on 2003a Audi A6 Quattroga. Me olime juba alguses sellest vaimustusest, kuigi ma ise kartsin seda nelikvedu. Kuna tegemist on automaat käigukastiga, siis seda ei anna golfiga võrreldagi. Enam ei peagi käike lappama. Ja ma ei pea enam kartma, et ma valgusfoori taga väljasuretan. Seda on juhtunud. Üks päev tegin selle autoga esimese möödasõitu..uuh, kuis on minek. Ja siis, ma lihtsalt armusin ära. Ma isegi kardan, et varsti on minust saamas suurem audipede kui seda on mu kallis abikaasa.
Ainsaks miinuseks võin lugeda autovärvi, ideaalis võiks olla see must.