Ma ei jõua ära oodata! Mõne päeva pärast tuleb külla minu teine pool. Ta on küll olnud kogu aeg kaugel ära, ent ma tunnen, et miski pole meie sõpruses muutnud. Just eile meenutasin meie esimest kohtumist. See oli arvatavasti aastal 2005 ja slide-fifty kontsertil! Mulle tundub, et ma teaks teda justkui terve oma elu. Sel ajal sündiski Täpsu&Nöpsu. Seoses selle hüüdnimega, siis tahaksin õelda, et sõbrad, ärge palun lõpetage ära minu hüüdnime kasutamist. Kutsuge mind sedapsi isegi siis kui olen vana ja väeti*
Esimene koht, kuhu ma temaga minna tahan, on uus kohvik Võrus. See on nagu see päris päris kohvik. Selline minu masti kohvik. Ma pole s küll seal veel käinud, ent juba olen ma sellesse armunud. Loodetavasti pidid ei peta ning kuuldavasti saab sealt Võru parimat kohvi. Pöidlad risti!
See kohvik asub Stendingu majas. See maja üllatas mind juba suvel. Ma ei uskunud, et Võrus võib olla ka midagi minule.. minu hingele!
Nöpsu, kui näeme, siis teeme!