Herr Villem on meie keskmine laps. Teate ju küll, mis juhtub keskmiste lastega? Nad jäävad teiste laste varju. Tähelepanu saavad temast väiksem ja temast suurem laps, alati. See on vist alati nii olnud. Isegi minu lapsepõlves, kuigi mina olin tol hetkel see pesamuna.
Nüüd me lausa teadlikult püüame rohkem tähelepanu suunata rohkem keskmisele lapsele, sest alati on jäänud varju. Alati on tema jäänud üksinda, vahel tahab isegi üksi olla. Tema on see ainuke laps, kes veedaks toas rohkem aega kui õues. Ta pigem on toas. Seeeest, ta on kõige teravam pliiats. Ta on kõige kangekaelsem, samas kõige kannatlikum(oleneb mida tahab). Villemis ongi kõik iseloomuomadused, mis päris elus väga kokku ei sobi, ent ta saab iseendaga väga hästi hakkama.
Villemil on täna sünnipäev. Just laste pealt näed kui kiiresti need aastad tegelikult mööduvad.
