Ma räägin teile nüüd sellest, millega(arvatavasti) väga paljud inimesed on kokku puutunud, nimelt võidelnud unega autosõidu ajal.
Nagu te teate, üritame ikka vähemalt üks kord kuus minu ema juures käia. Tee on pikk ja vahel ka vaevaline, eriti kui kolm last on üleval ning otsustavad teha autosõidu võimatuks. See on täiesti teema, teine postitus, teine päev!
Kui me lastele ütleme, et nüüd läheme vanaema Sirje juurde, siis kerkivad esile mõlemad emotsioonid. Nad on ülirõõmsad ning nad ei jõua ära oodata ning teine emotsioon on see, et tee on pikk. Ilma naljata, umbes 270 kilomeetrit ja lastega vabalt 4 tundi sõitu.
Tavaliselt oleme me startinud hommikul koos päikesetõusuga või alustanud sõitu seitsme või üheksa aeg. Eile stardime keset ööd! Läksime õe sünnipäevale, pakkisin kenasti telgi autosse ja kohapeal kui Hendrik soovis telki kokku panna, selgus, et olen unustanud n-ö väiksed pisiasjad koju ehk vaiad. Pidasime nõu ning vastu ööd otsustasime koju tagasi pöörduda. Emme oli küll mures ja ütles, et magaksin mõned tunnid aga mina jäärapäine nagu olen, väitsin, et kõik on korras ja see pole minu esimene kord!
Kui me natukene aega olime sõitnud, sain ma aru, et olin hinnanud oma võimeid üle ning olime kahevahel. Kas minna tagasi või edasi sõita. Sõitsime edasi, ent selgus üks väike pisiasi, et meie teepeale ei jää mitte ühtegi tanklat, mis oleks olnud lahti. Panustasime Jõgeva peale. Lõpuks jõudsime me Tartusse, ostsin kohvi, kokat ja saiakesi. Pean tunnistama, et unine oleks läks mõneks hetkeks üle ning selgus, et mati on maru kiire selle unetootlikusega.
Ma nii tahaks väita, et sõit oli üli tore ja kõik läks sujuvalt aga tegelikult võitlesin ma unega, tehes ka erinevaid peatusi ning Hendrik pani mind isegi võimlema. Mitte miski ei aidanud.
Lubasin ka eile autoroolis, et mitte kunagi ei sõida ma enam iks kellaaegadel ning kui uni tuleb ikka peale- pargin pigem auto teeäärde ning tõmban kerra ära. Unega sõitmine on samaohtlik kui purjus peaga rooli minemine.
Rääkige teie ka oma halbadest sõidu kogemustest. Või sõidate kõik väljapuhanuna ja ma olen ainuke, kes on vägisi silmi lahti hoidnud?
