õnnistatud olek

Nüüd võin õelda, et nüüd tunnen end päris rasedana. Alates päevast, mil ma nägin, kuidas mu kõht reaalselt liikus. See oleks andnud nagu kinnitust \” Jah, sa oled rase\”. Varem mul sellist tunnet ei olnud, ma teadsin, et olen rase, ma nägin kuidas ma paisun, ma kogesin igasuguseid rasedate muresi, aga ma ei tundnud seda, kuidas mu lapsuke kõhus liigutab. Ja kui liigutaski, tegi ta ainult paar pööret päevas ja seda väga õrnalt, samas kui teistel mürgeldas alates 18ndast nädalast. Jah, see ajas mind tasapisi kadedaks, kohati isegi vihaseks ning muutis mind aina murelikumaks, sest ma ei teadnud, kas temaga oli kõik korras või mitte.

aga nüüd, ma tunnen ja näen kuidas Paulike kõhus ringi rallitab. Ja mis veel parem- ta vastab mulle, kui teda puudutan või temaga räägin. See on lihtsalt fcking awesome.

Eile võtsin aja maha ja sorteerisin Paulikese riideid, jälle!