Tervitused, kõikidele sitastele hipinärakatele !  ( tuletades meelde folgielumelu )

Meenutades kõike seda mis seal toimus, võib õelda, et tegemist oli ühe suure kaosega. See ei olnud selline tavaline kaos, vaid selline mahe ning lõbus aga lõpuks muutus see lausa kurnavaks.

Folgile jõudmine oli ka omamoodi seiklus, täis naeru ning südamest naermist. Ma ise ei uskunud, et me enne õhtut kohale aga võta näpust. Hääletamisele kulus kõigest neli tundi. Ma arvan, et sildi tegemine, lillekimbu valmistamine ning naerusuulised noormehed ja minu \” mitte kunagi väsiv pöial \” , aitas meid tublisti.

Uued-vanad tutvused, järve ääres olemine, ringi liikumine ühest- linna- otsast- teise- linna otsa, trepimäe ületamised ( päevas umbes 30 korda ), ringis istumised, erinevatesse seltskondasse sulamised, puu all magamised, taara korjamine hommiku varajastel tundidel, hommikukohvi ostingud ja nii päevast päeva.  Vahepeal tulid suured muudatused sisse, et mitte päris folgirutiiniks seda muuta. Pole ime, et sain nelja päeva jooksul kuus tundi magada. Aga ma õppisin ka folgil, paar väga tähtsat asja. Esiteks, mitte kunagi ei küsita kella ja kui keegi peaks seda julgema teha, vastatakse talle kohe kiiresti : \” FOLK ON \” ning teiseks, mitte kunagi ei mõelda selle peale, et kus sa magad, kellega sa magad või kas sa üldse magada saad  ning muidugi telkides on päris reeturlik magada!

Pühapäeva lõunaks tuli juba mingi piir peale ja ainult koju minemis mõtted keerlesid peas ringi. Koju ma muidugi ei jõudnud, vaid suundusin oma nelja kotiga pealinna poole, et emaspäeva hommikuks kell kuus tööl olla. Kusjuures kõik need kolm või õigemini neli päeva on olnud niivõrd väsitavad ning töised,et lausa uskumatu. Sellist \” tampi\” pole mul ammu olnud. Õnneks, mu selle nädala tööpäev lõppes täna kell 11 hommikul ära. Võtsin oma kotid ning suundusin Balti jaama. Vähesdest kordadest, kui ma bussiga liikuma peaks, on mul olemas alati mõjumõjuv põhjus. Täna oli selleks suur väsimus ja mitu mitu kotti, mis muutsid hääletamisea lausa võimatuks. Sain vähemalt seal magada, pea ripakil ning silmad punased peas.

Esimesi asju, mis ma kodus tegin, oli mu kassikiisu ülesse otsimine. Ma niii igatsesin teda ja tundub , nagu ta oleks nädalaga hämmastavalt palju kasvanud. Minu nublu! Üldiselt on kodus olla, puhas puhas nauding. Pesin pesu ära, suutsin kuivama panna ja läksin kiiresti voodisse ning magasin viis tundi õndsat und. Nüüd ongi unerütm mul sassis, õigemini seda pole ollagi.

Saan puhata teisipäevani, siis hakkab töönädal peale. Pidin loovutama kaks viru folgi päeva, raske südamega aga ma kahjuks ei saa teisiti. Kurbus on küll suur aga samas järgmine aasta saab tagasi teha.

* Täna hommikul saatsin ma Ragne USA\’sse, niivõrdkuivõrd saatsin! Tegime pool kuus ühe kerge jalutuskäigu vanalinnas, tema vahetas raha ning mina pidasin hamburgeri jahti ja päris edukalt kohe. Rõõmsaks teeb see, et ta tuleb 19 august tagasi(rõõmurõõmutants). Ma ei kujuta ettegi, mis ma ilma temata peale hakkan, ilmselt elan vist edasi(geenius)

Ma tunnen, et tema on mulle  sama asendamatu kui seda on piim mu kohvi peal.

ning minul on maailma kõige mugavam fanellssärk.

Päris labane võimis?!