Ma olen täna kõik toimetused õhtusse lükanud. Ja ma põrusin varakult ärkamisega ka. Ja siis üritas Joonas mind msn-is ülesse ärata aga ta ei tulnud sellega toime. Lõpuks tegin pool üksteist silmad lahti. Mõne hetke pärast võisin ma leida end köögist võileibu tegemast. Üle pika aja istusin lauataga ning nautisin oma hommikutoitu.
Varsti pean oma asjad kokku panema, kella kuueks lähen ma kohvikusse ja siis lähen ma kümnese marsaga maale. Ja mind üldse ei heiduta see mõte, et ma pean kõndima kolm kilomeetrit läbi metsa ja läbi lume. Emme ütles ka, et lumi on paks paks paks paks ja see on niii kuradima mõnus.
PLUSS
* Ma näen Krässut, temast tundsin ka meeletult puudust. Tahaks teda kallistada, tahaks temaga lumes mõllata , tahaks teda kaissu võtta kui ma magama lähen, tahan lihtsalt teda vaadata. Nagu õeldakse, et koerad on inimese parimad sõbrad
Täna olen ma tee inimene