Käisin ja panin Rihole teki peale. Vaesekene jäi jälle nii kiiresti magama. Ja mina joon maailma halvimat kohvi, mille me ükspäev Meritiga taara raha eest maximast tõime. Alguses oli lausa kohutavalt vastik maitse aga ajapikku olen juba harjunud. Paar päeva sain ka juua tunduvamalt paremat kohvi maitsta, see oli nauding , see oli puhas nauding. Meriti olen ka püüdnud miljon korda kätte saada. On olemas ainult kaks varianti : kas ta vastab kõnele või siis ei vasta. Täna on jälle see teine variant, tagasi ka ei helista. Mitte kohe üldse. Tavaliselt ta siiski helistab. Ega mina jonni ka ei jäta . Pean talle homsest plaanist rääkima..
Ja veel seda, et Hr.Pardel tuleb täna veel hiljem kui eile. Ma ei tea kas nutta või naerda. Kusjuures, meil saab täpselt viie päeva pärast aasta täis.