Merje sünnipäeva päev läks korda, sellele järgnevat päeva ei oskaki kirjeldada. Soojaks läheb seest, niivõrd nunnu ja niivõrd palju nalja. Pidin meeskonna vormis ligi neli tundi istuma, muidugu kella kolmest tuli mulle Kardo seltsi. Siis sain lahti, vedasin ta igale poole, käisime ringi.. Muidugi oli meie motoks see : Et miks minna otse, kui saab ringiga. Von krhalis sai ka istutud, enne seda muidugi käisime me tsibureki kohvikus moosipalli ostmas. Lausa hämmastav, kuidas see poiss lihtsalt talus seda kõike. Vedasime isegi end minu hääletamiskohta, tulime sealt siis tagasi. Tegime silla peal võileibu ja muidugi käisime me seal kohvi joomas. Kahju oli see, et tagasi sõit bussiga lõppes liiga kiiresti. Mõlematel oli mismõtttes, miks . Sest on hetked, mis võiksid kesta kauem..
Loomulikulult tassis ta need tunnid mu söögikotti. Bussis me lihtsalt naersime, isegi mu põsed läksid roosaks.

Õhtul saatis ta mu marsale ja kadus! Saatsime üksteisele sõnumeid,siiamaani saadame. Ma olen täna ainult kustutanud ja kirja pannud ühte vihikusse. Ja mind ootab täna 80 sõnumit, mis vajab ülesse kirjutamist !

Neljapäeval nägin ma muidugi ka oma lemmik poissi Silverit ! Üliüli tore oli näha.