Maal on kuidagi niivõrd mõnus olla. Enne sadas kõige hullemat padukat, mida ma eales näinud ja sellega koos tuli ka rahet. Oi, kuidas ma vihma jumaldan. Paljud ei saa sellest aru aga mind see ei kõiguta. Mind ajab see naerma,nähes kuidas inimesed elueest varju alla jooksevad ja sealsamas kõnnin mina aeglase sammuga ja naudin seda hetke. Äikest ja müristamist oli ka piisavalt.
Mu pea valutab, niii juba mitumitu pikka päeva.
Folgile ma ei lähe,Ma ei leia , et oleks mõtekas sinna minna ja mitte tarbida alkoholi.
Nüüd ma ootan pinksalt Kärdut ja naudin senikaua maaelu ning oma emme poputamist.
Sorrri, Rihi tahtsin ühe korra BOLDIGA kirjutada.
ma olen Riho* btw. Ja kusjuures selle värviga ei häiri see bold, jätka.