See on nii veider. Minu jaoks oli see lihtsalt üks kerge ehmatus, kui esimesel veebruaril tehti kool poole päevapealt tühjaks ning teavitati, et kellelgil on koroona. Isegi sel momendil läks see minust justkui mööda..
Jäin koos Herbertiga koju, lihtsalt jälgimisele. Möödus päev, siis kaks, kolm ja nii tänaseni välja. Teised pereliikmed jätkasid oma elu, seni kuni ei tekkinud ühtegi sümptomit, mis viitaks koroonale. Kaks last käisid lasteaias ning kogu see aeg oli meie peres null sümptomit. Nagu reaalne null.
Kuna ma tahtsin tööle minna, otsutasime viia esiklapse testile. Lihtsalt.. 10 päeva kokkupuutest, 7ndal päeval sai testima minna. Minu mõte oli reaalselt see, et noh teeme testi ära ja lähme oma eludega edasi.
Sümptomeid polnud, seega olime me veendunud, et test on negatiivne. Nagu eelmisel korral. Isegi naljatasime..eks kõik on teinud neid koroonanalju. Teate ju küll( :
Täna hommikul, poolel teel linna, vaatasime igaksjuhuks veel uuesti üle, et egast pole testi tulemusi saabunud. (Hendrikul hakkas töönädal). Mina sõitsin, hendrik logis sisse ja oi seda ehmatust. Ta on positiivne! Koroonapositiivne. Keerasime otsa ringi ja sõitsime koju.
Nüüd istume uuesti isolatsioonis. Hommikul varakult teavitasin, lasteaeda, direktorit, et meil on siis sellised lood. Nagu te teate, on Setomaal natukene halvasti selle koroonaga.
Kusjuures, Hertal tekkis öösel kerge palavik aga hommikuks oli see läinud. Öösel olin kindel, et see on paranoia.
Perearstiga rääkides, olin kindel selles, et nüüd on minek. Panin kiiresti ajad ja olimegi mõne tunni pärast testimas.
See test oli täpselt sama hull nagu ma maikuust seda mäletasin. Vaesed lapsed, ma ütlen, kelle nina torgitakse.
Homsest tulemusest selgub, kas pean 10ne päeva pärast uuesti testile minena.
Nb! Natukene on hirmutav mõelda, et oleme 10 päeva pead-jalad koos..kolme lapsega.