Me pole elus nii palju ujumas käinud kui selle juuni kuuga. Kõik sai alguse sellest, kui lapsed kohtusid suvesõpradega ja ujumas käimine, hakkas kuuluma meie päevaplaani. Nüüd me siis oleme mõndasi kohustusi/ tegevusi edasi lükanud, et jõuaks lastega ujumas käia.
Me oleme avastanud ühe Engli järvekese, peaaegu nagu täitsa ökojärv. Isegi turbamaskid on seal tasuta. Alguses ehmatasin küll ära kui ma veest välja tulin, n-ö mustemana kui ma järve sisenesin.
Lastele see mõte väga meeldib, et käime igapäevaselt järves ujumas. Ausalt öeldes, pole mina üldsegi järve inimene, egas ma väga kaugele ei ujugi😃. Sulistan nagu lapsed. Täna korjasime lastega kive.