Olen praktiliselt terve päev toas istunud. Oma nina olen ma välja tõstnud täpselt nii palju, kui palju akna pesu võimaldab. Muusika saatel koristamine on peaaegu maailma parim tegevus üldse! Enda rõõmuks, olen avastanud piisavalt vana kraami, mida kuulates tekib lausa nostalgia tunne. Kusjuures, üks härra on lonkinud pool päeva kahe bussipeatuse vahel. Ta ei näe […]
Tulin tagasi reaalsusesse. Lepingu allkirjastamine lükkus homse peale. Selle asemel,käisin kaltsukas, leidsin papud, jalutuskäik läks asja ette! Karla käis ka siin, näitas oma näo ette ning kadunud ta oligi. hetkel olen ma jälle üksi, tegelikult olen ma praktiliselt päev otsa üksi olnud. Nagu õeldakse-aeg iseendaga, aga seda läheb juba kuidagi paljuks. Kui oleks minu teha,
Folk oli täpselt nii hea, kui heaks ma seda ise tegin. Kõik oli tegelikult superluks, peaaegu. Folgieluolumelu oli meelas, peatänav oli ummistatud, rahvast tuli nii uksest kui aknast, lavaesised täitusid silmapilkselt, kontserdid olid rohkem kui head. Päevas tegime me umbes 150 tuhat sammu, sest lavad olid endiselt teineteisest niivõrd kaugel. Mõeldes nüüd merelava ja metsalava