Magasin esimest korda oma uues kodus. Voodi on pehmepehme, kuigi nüüd on see ilma jalgadeta. Sest lambil hetkel mõtles üks jalg alla anda, tsustasme sossuga kõik jalad ära võtta, naeru oli muidugi rohkelt. Jõime ka vana tallinnat ja ööseks suundusime linna peale. Saime Mattiase ja Joonasega kokku. Tsillisime natukene nendega ja suundusime koju tagasi.
muljed pealinnast
See on selge, et pealinna jõudes kaob uni ära. Ja see on selge, et siia enam eriti miski tagasi ei kutsu. Kuigi mu esimene päev möödus päris sujuvalt ja lõbusalt. Pole lihtne otsida 45 minutit mingit normaalset söögikohta ning pärast lõpetada siiski McDonaldsis. Eine oli muidugi liiast, mõlemad tõdesime seda aga hiljem. Pärast jalutasime niisama mööda linna,
Saan nautida paar hetke interneti maailma. Jõulud möödusid mul rahulikult, enne seda oli muidugi Rauli sünnipäev, mis läks igastahes asja ette! Peale seda oli toimusid koosistumised minu juures, sealt sai kõik see pasahunnik alguse. Lihtsalt tuimalt lajatati näkku. Päev päeva järelt. Mingi hetk tahtsin ma igastahes kõik perse saata ja alla anda aga enne seda
Hommikul ärkasin ma kuidagi selgema peaga ja sain aru, et pean lõpetama ühe peatüki. See on mind häirinud juba mitmeid kuid , selles hetkest alates, kui ma sind esimest korda kohtasin. Aga sellega on nüüd lõpp, samamoodi nagu selle alkoholiga,mille ma eilsesse päeva jätsin. Ja sa võid need huuled endale sisse istuda, sest mina enam
Ei ole ju õige öelda, et inimesed tulevad ja lähevad. On inimesi, kes tulevad ja kunagi ei lähe. Nad on sooja hommiku sarnased. Nad tulevad ja tulevad ja tulek on lõpmatu liginemine. On inimesi, kes lähevad külmas ja rõskes õhus. Nad lähevad ja lähevad ja nende ümber võbisevad varjud ja minek on lõpmatu eemaldumine.