tänane hommik algas mul õige varakult. Esimeseks äratajaks oli muidugi kassikiisu ja seda pool neli hommikul ja teiseks oli inimhääl mu telefonis. Ma tänan neid mõlemaid. Nüüd istun televiisori ees, joon ülisuureks tassist seda hommikust kohvi ja vaatan oma lemmikut kanalit, milleks on jätkuvalt \” Investigation Discovery\”. Kuna televiisori ette satun ma üha harvemini , […]
Inimene küsis oma Inglilt: \”Miks siis, kui mul kõik hästi oli, käisid sa mu kõrval ja liival oli näha kaks paari jälgi-minu ja sinu omad-, siis aga, kui mind tabas ebaõnn, jätsid sa mu maha ning ma nägin liival vaid ühtesid jälgi?\” Ingel vastas: \”Kui sul olid rasked päevad, siis ma kandsin sind kätel.\”
Tänu kassikiisule sain ma juba enne kaheksat maast lahti. Vähe oli puudu sellest, et ma oleks ta toast välja visanud. Pole eriti mõnus, kui keegi hüppab su peal nagu vaimuhaige ja närib varbaid.. Aga hommik algas siiski ilusti, mina valmistasin hommikukohvi ja sandra tegi hommikueinet. Tuleb tunnistada, et koostöö sujub meil hästi nagu alati. Eile
veetsin eilse õhtu filmide seltsis. Eriti kummaline on see, et ma pole kahe aasta jooksul nii palju filme vaadanud, kui nüüd kolme päeva jooksul kokku. Kalle nurrus nagu väike traktor mu kõrval, ta on ju nii armas ! Hommikul helistas ema kaks korda, mõlemad telefonid äratasid aga ma ikkagi ärkasin pool 11 ülesse. Vähe puuudus
Olen juba mitmeid kordi tahtnud positusega algust teha, kordagi ei jõudnud ma isegi trükkimseni. Kaks päeva järjest on käidud minu juures. Mul on olnud kaks täiesti vabat päeva, mis on sugugi tore ja hea aga.. hirmus väsitav. Ma tunnen, et minus pole jõudu, mitte kübetki. Eilne õhtu oli ka muidugi vahva. Väike, kuid mõnus seltskond.