Linnas oli tore. Käisin esimest korda Raekoja platsis kuuske vaatamas. Meeldiv oli see, et rahvast oli murdu. Ja minu meelest on paranenud üldine linnapilt ning see on väga väga hea. Aga mind kohutavalt häiris Hesburgeri kakao ja kohe seda nii palju, et ma viskasin ta otsejoones prügikasti. Ning ma ei saa aru, kuidas naisterahvad hügieenist
Ma ei teagi, kus nüüd alustada algusest või lõpust. Kui ma alustaksin lõpust, siis võiksin ma õelda, et ma ärkasin just Sindis , juuksed taas punasemaks värvitud ning ülisuure kurguvalguga. Aga mul on midagi head. Ma sain tööle ja eile oli mul see esimene tööpäev. Ja järgmisest nädalast muutub nii mõndagi. Ühes hubases väikses kohvikus.
Naljakas on see, et viimasel ajal on mind kummitamas poisslapse nimed. Ei, ma ei taha VEEL lapsi aga hea on juba mõelda nende nimede peale. Mu lemmikuteks on Paul- Herbet, Robert, Hubert, Leonhard ja pisitüdrukute nimedeks Herta ja Rosalee. Ja veel vahvam on see, et Kardo muutub iga korraga aina närvilisemaks ja tasapisi hakkab jub
Päeval hoian ma Allut ning öösel teen ma meestetööd. Ja nii juba üle nädala. Unega on mul kehvasti, väga kehvasti. Vahva on see, kui ma peaksin kella kuueks koju jõudma aga kui läheb pikemaks on asi veidi veidi kurvem. Ja kui nii juhtubki siis ma ei suuda päev otsa mitte kui midagi teha. Kõik keerab,