Mu meel on kurb. Kuna ma olen tõbine ja ma ei saanudki minna tema ega tema mängule. Saatsin hommikul kolm sõnumit neile. Sain ka vastu . Peale seda loomulikult ütitasin magama jääda, kuid see tundus olevat lausa võimatu. Mu pea lõhkus, mul oli halb, külm oli ning igasugused muud sadaviiskümmend erinevat häda. Ahjaa, tänasest päevast […]
kell pole veel üksteist saanud ja mul on sellinne tunne, et ma lähen magama. Tavaliselt olen olnud poole ööni kuid viimasel ajal..väsimus võtab viimast ometi võimust mu üle. Oli ka aeg../Homme ma lähen Jk Loo & Fc Jokeri mängu vaatama. Ainult sellepärast lähen ma tallinnasse, eerik alguses ei uskunud aga nii see lihtsalt on. Ammu
Türile sõit oli pingeline. Ema oli juba hommikul vara suutnud oma närvid nii ülesse kruttida, et tahes tahmata oli mul tungiv soov kuulata oma mp3e ning sitsida omas maailmas. Tal jäi isegi see ette, kui ma korraks oma klappe puutusin. Autos kuulasime ema muusikat, vaikisime. Tema närvitses, mina vaatasin aknast välja. Panin jalad ülesse, et
Eile vajusin ma välgukiirusel ära. Enne seda sundisin ma ennast, indrekule sms saatmisega. Lubasin seda teha ja tegingi . Siis saatis Kardo mulle, ühele sms suutsin kuidagi vastata kuid teise sõnumi ajaks olin ma juba magama jäänud. Kahe minutiliste vahedega olid nad. Öösel kolme paiku ärkasin ülesse, vaatasin telefoni. Leidsin sõnumi kuid ma ei suutnud
Raske on lausa alustada. Tallinnasse minek oli suhteliselt ebatavaline. Pidin üle poole tunni teeääres seisma, enne seda kõndisin ma muidgi 5 km maha. Aga ma ei kurtnud. Ma tükk aega mõtlesin,et ega mu lillajakk pole sellega seotud..ilmselgelt olid nad lihtsalt kitsarinnalised inimesed. Jõudsin mingi aeg kristiinesse, otsisime liisuga teineteist. Ootasin teda parklas ning üritasin oma
Magama läksin peale nelja, äratuskella lükkasin ma aina edasi. Kell seitse ajas mu emme mind ülesse õeldes , et tegi mulle süüa. Ärkasin ülesse, tegin kohvi ka. Kuid kurgus on terav valu, nohu on tagasi ning peale selle ma köhin nagu vana mees.Kuigi hommik algas ilusti, päike on juba kõrgel. Aga kui ma välja oma
Miks ei võiks olla kõik selge nagu vesi? Nii puhas kui klaas? Isiklikult olen ma täiesti ummikus. Ehk on asi selles,et kohe varsti on kell kaks läbi ja tahes tahmata kirjutan ma siia midagi. Täielik unepuudus, ma ei suudagi vist magama jääda. Ma tahaksin aga ma ei jää. Peaksin olema hommikuks välja puhanud..Pean juba enne
Vaatasin äsja on \” talvevarustuse\” üle. Mul on mitmeid mitmeid paare käpikuid, kuid üks on ainukesena täiesti paaris. Teisi kannan ma erinevalt, üks ühest paarist teine teisest paarist. Sellinne kobakäpp nagu ma olen, suudan alati ühe paarist ära kaotada. Nii on ka kõrvarõngastega. See pole üldse imelik, kui te näete ühes kõrvas kollast suurt kõrvarõngast,
Taevas on lausa tähedega üle kallatud. Õues on lihtsalt fantastiline olla. Enne jamas muidugi msn-i, pidin üle kümne minuti sellega jamama,et sisse saada. . Lõpuks sain ja rääkisin Kardoga juttu ning veel paari inimesega, lõpetan ilmselgelt Merjega. Pole enam mingit tahtmist öö otsa üleval olla, oodata kedagi keda ei tule, mõelda sellest- mida ma ei
Ma kõnnin õues, õues on jahe. Tundub nagu oleks juba sügis alanud. Rohi on hämmastavalt roheline ning märg ja isegi külma võitu . Ma sammun oma paljaste varvastega läbi rohu, lausa libista neid. Ma tunnen seda värskust. Mu silmad suunduvad puudele. Ma tõden igas väiksemais pisiasjas, et sügis on tõepoolest alanud. Lehed on nii kollased