Istun ja sõidan kodupoole. Vahelduseks on hea istuda kõrvalistmel. Käisin täna väikese Hertaga Elite kliinikus, lootes et saan natukenegi targemaks. Nüüd olen ma lihtsalt vihane ja täiesti nõutu. Täpselt sama jutt nagu kōik eelnevad arstid on mulle rääkinud. Mis ma muud ikka teha saan, eks ma aurutan ja kreemitan ning salvitan seni, kuni laps saab […]
Küll see nohu on meil poppteema Loe edasi »
See on nii uskumatu, et leidsime kõikidele kutsikatele omanikud. Ja seda vähem kui paari tunniga. Facebook on ikka üks imeline asi. Jagamisi oli tublisti üle saja, lõpuks oli tahtjaid rohkem kui kutsikaid. Ja mis kõige parem? Ainult üks broneerija loobus, ent õnneks oli mul mitu varuvarianti ning üsna kiiresti saimegi uue jaatava vastuse. Nüüdseks on
Katkend puudub, kuna see postitus on kaitstud.
Kaitstud: Kui juba, siis juba!( minu esimene avarii) Loe edasi »
Ma lihtsalt ei jaksa enam, kõik kolm on pidevalt haiged, üks saab terveks, jääb teine haigeks ja ring hakkab JÄLLE otsast pihta. Lausa absurdne. Kuid kõige suurem murelaps on ikkagi väikene Hertakene, kes on vist igavesti nohune. JUmal küll, andke mulle veel nõu, mida ma saaksin teha, sest see on ajuvaba, et üks väike inimhing
Hetkel sõidab mu ema pealinnast Tartu poole, see tähendab seda, et VAID mõne tunni pärast läheb mu elu lihtsamaks. Ma saan natukenegi rahulikumalt võtta ja kui veab, siis jääb mul aega isegi kohvi nautida. Või siis saan rahulikult süüa teha, ilma et peaksin end samal ajal kolme lapse vahel jagama. Herta on hakanud veel emmekamaks,
saan rahulikumalt hingata! Loe edasi »
Tartu on täpselt sama armas nagu alati. Vahet pole, kas viibin seal tund või kaks, või koguni terve päeva- armun ma sellesse paika iga korraga aina enam. Tartut võin nimetada oma salaarmastuseks, kuigi see vist väga salajane enam pole. Aitäh teile, kes te teete selle Tartu veel veel veel ilusamaks. Imekaunid inimhinnged. Aitäh. Ma olen
Ma olen alati Sinuga, vähemalt mõtteis. Loe edasi »
Lihtsalt ei ole aega. Kõik lapsed on hetkel JÄLLE kodused. Olime just sellest gripist jagu saanud, paar päeva käis Herr Paul lasteaias ja nüüd on jälle nädal aega kodus olnud. Väike Hertakene endiselt ei armasta autosõitu. Ma ei tea, mis ma temaga tegema pean. Tule taevas appi! Kuidas saab üks väike tüdruk nii palju karjuda?!Üritasin
Nagu õeldakse, kellegi vana on kellegi uus. Ja just täpselt nii ongi. Juba pikalt olime mõelnud uue auto peale, mis oleks : mugavam, ökonoomsem ja mahukam ning mis oli antud hetkel jõukohane. Minu armas golfike oli meile kitsaks jäämas. Te ei kujuta ette, kui armas ta mulle on. Ma loodan, et ka järgmisel omanikul tekib
Paul on olnud juba lugematuid kordi haige, veel rohkem on ta lugematuid kordi haiglaid külastanud. Kunagi väitis isegi armas facebook, et mu lemmikkohad on haiglad(naer). Absoluutselt iga jumala kord, kui Paul Herbert jääb tõsisemalt haigeks, kardan ma et lõpetame (jälle)haiglas. Veel enam- mina pean iga kord temaga kaasas käima. Mul on lihtsalt temast nii kahju,
Paul ja tema haigestumised Loe edasi »
Käisime üleeile Tartus, kõik oli ilus ja tore, ainult selle hetkeni kui selgus, et Herta Hermiine keeldub söömast. Tahtis küll aga ei saanud, tal hakkas esimene hammas tulema. Niisiis, ta oligi 7-8tundi söömata ja mul hakkas tekkima piimapais. Peale kahte ta oli nõus natukenegi sööma, aga see oli koguselt väga minimaalne. Ent sellegipoolest julgesin jätta
rinnapõletik ja pea 41 kraadine palavik Loe edasi »
