Homme saab August Villemi sünnist juba kuu aega.Olen seljatanud keisriarmist tekkinud põletiku ning rinnapõletiku laadse asja.See oli mu elus kõige valusam aeg.Piimapaisust ei hakka ma rääkimagi. August Villem Ja Paul Herbert on nagu öö ja päev.Ma tunnen end lausa inimesena,Pauliga meil seda luksust ei olnud.Me ei saanud pool aastat praktiliselt magadagi,nüüd ärkan öö jooksul ainult […]
natukene August Villemist Loe edasi »
Ma olen tänulik iga vaba hetke eest,mida mu lapsukesed mulle võimaldavad.Neit hetki pole küll palju,ent piisavalt,et saaksin endaga tegeleda.Spordiga.Sõidan rattaga või jalutan.Ringide pikkused on enamasti 10 km.Või vähem,kuidas kunagi.Arvestades võrumaa maastikku ja seda metsikut tuult,võin oma pedaalide sõtkumist lausa mitmekordistada! Aga kui ma poleks end tagant kokku võtnud,poleks ma kaotanud vähem kui kuu ajaga 20
minu suurepärased edusammud. Loe edasi »
Avastasin,et imetades saab ka raamatut lugeda,mitte ainult telefoniga surfata.Ega ma selle üle uhkust ei tunne,et ma telefoniga sel ajal netis istusin.Tegelikult on mul päris kahju ka sellest,et nutitelefonid on tehtnud nii mugavaks ja toredaks,et tahestahtmata on telefon kogu aeg käe ulatuses või lausa sõrmede vahel.See on ka üks asi,mida kavatsen endas muuta.Vähem nutitelefoni kasutamist,vähem facebooki,vähem
Facebooki vaba nädal. Loe edasi »
Täna oli esimene kord,kui ma peale keisrit mõtlesin proovida natukene füüsilise trenni peale.Ma tean,et idee poolest ei tohiks isegi mõelda selle peale,sest kaks kuud pole möödas(peale esimest keisrit ma ei suutnud mitu kuud midagi teha,selg oleks nagu halvatud olnud).Kuna mu enesetunne on viimastel päevadel olnud väga hea,arm ei valuta,otsustasin hüpata oma nõukaaegse ratta selga ja
nii ühte kui ka teist juttu Loe edasi »
Tunnen end jälle elavana.Keisri armist tekkinud põletikku pole enam,need koledad veretükid sealt ümbert on kadunud ja haav ei ole enam kole.Halleluuja!Varem oli selline konarlik ja üldpildis ikka seda päris rõve vaadata.Peale esimest keisrit mul sellist jama ei olnud. Viimasest külmetusest on ära kadunud kõrge palavik ja meeletu rinnavalu!Võib õelda,et tunnen end hulga paremini!Tegelikult ma valetan,tunnen
Katkend puudub, kuna see postitus on kaitstud.
Kaitstud: parooliteadjatele!(võite jugelt küsida) Loe edasi »
Ma olen tähele pannud seda,et paljud mu sõbrad ei kutsu enam mind ammu hüüdnime pidi.Võib-olla olen ma piisavalt vana ja ongi okei kustuda mind eesnimega,ent te ei tea,kui väga see hüüdnimi mulle meeldib ja kui südamelähedaseks see mulle nende aastatega saanud on.Mulle tundub,et Täpsu või Täps ongi lihtsalt nii minulik.Nagu rusikas silma auku.Mõnikord ongi raske
