Ma mäletan, kuidas ma kunagi lubasin ja nö vandusin, et ma ei soeta ealeski endale nutitelefoni. Kusjuures, ma pidasin niimoodi päris kaua vastu. Siis kui kõikidel mu sõpradel laiutasid taskus juba nutitelefonid, üks uhkem kui teine, pidasin mina vastu oma pannidega aka lutsudega. No tõsiselt, telefonid läksid aina vanemaks, aga ma olin endiselt nendega rahul. […]
kui omada nutitelefoni Loe edasi »
Ma olen alati uskunud teooriat, et emad ja tütred on sarnased- kui asi puudutab sünnitamist. Seega on Paulil jäänud veel kaks päeva aega seda asja tõestada! Te ei kujuta ette, kui VÄGA ma soovin, et Paul juba välja tuleks. Ma tõsimeeli ei suuda oodata 40 nädalani, olen selleks liialt kärsitu ja muidugi tahaksin näha juba
Paul, kuhu sa ometi jääd? Loe edasi »
Veetsime eile pool päeva Lõuna-eesti haiglas, põhjuseks minu nädalapikkune haigestumine. Kui mulle tundus, et hakkan oma sisikonda välja oksendama, sai mul mõõt täis.. Hommikul sõitsime erakorralisse, tehti igasuguseid uuringuid, alustades tavapärasest küsitlemisest, lõpetades vere-ja uriiniproovdidega. Alguses ütles arst mulle kohe, et tegemist on kas gripi või mingisuguse viirusega, millega peaks mu perearst tegelema. Mõtlesingi, et
haiglapalati külastus Loe edasi »
Ma ütlen ausalt ära, et ma ei ole olnud kunagi piisavalt \”neiu\”, kes oma kaalu pärast iialgi muret tunneks. Ma olin endaga rahul, ma arvan, et olin täitsa sale ja igat pidi okei. Aga nüüd, raseduse tõttu olen sunnitud end igapäevaselt kaaluma- ja see ei ole teps mu lemmik tegevus, sest • ämmaemand riidleb minuga
Saagem tuttavaks mu suurima vaenlasega ehk kaaluga! Loe edasi »
Nagu ma eile teada sain- on see täiesti võimalik! Mis teeb selle veel hämmastavamaks, mis mõttes nagu????Mis mõttes sa nagu situd püksi? või mis mõttes sa ei saa seda kontrolli all hoida? Ma sain selle info facebooki \”oktoobribeebide grupist\”, kus esmarasedad või mitme lapse sünnitajad räägivad oma kogemustest või siis sellest, mida tarka loengutes parasjagu
enese täis sittumine ja kusemine- on see üldse võimalik? Loe edasi »
Ausalt, see viimane kuu on täpselt sama jube ja õudne nagu naised ikka rääkinud on. Võib olla isegi hullem. Ma palun iga jumala päev, et keegi võtaks Pauli mu seest juba välja- ma lihtsalt ei jaksa enam, nii füüsiliselt kui vaimselt. Samas see kõik on muutumas reaalsuseks ja ma ei jõua seda hetke enam ära
Katkend puudub, kuna see postitus on kaitstud.
Kaitstud: omad vitsad peksavad Loe edasi »
Ma arvan, et mu norskamine ei tule enam kellelegi üllatusena, aga asi on nüüd selles, et tänu rasedusele olen hakanud veel rohkem ja veel kõvemini seda tegema. Kuna Hendrik on endiselt kerge unega, on ta sunnitud minema kõrvaltuppa magama, mille tõttu on mul tõsiselt halb olla. Ma olen küll teda iga jumala hommik püüdnud lohutada,
kui norskamine tapab viimsegi romantika Loe edasi »
Sidekriipsu dilemmast oleme me ilmselt juba üle saanud, nüüd on küsimus hoopis selles, missuguse lisanime Paulike saab. Juba algusest peale, olin ma kindel, et meie esiklapse nimeks saab Paul Herbert, sidekriipsuga või ilma kriipsuta. See ei omanud enam mingit tähtsust. Peaasi, et on poiss ja eesnimi kindlasti Paul. Ma ei teagi, kust ma selle kinnisidee
