Laupäeva hommikul sain ma Hensuga kokku. Kõik oli kuidgai tsillibrilli.Pühapäeval veetsin ma oma aega maal ja seda kuni teisipäevani välja. Tegemist oli vist rohkem, kui ma oleksin tahtnud. Koristasin tube, lükkasin lund, pumpasin vett,tegin tule alla, hoolitsesin loomade eest ja nii päevast päeva. Maal oli täielik vaikus, isegi mets kajas. Särav lumi oli igal pool, […]

ikka seesama hea

\” Mul on olnud suhteid, mida ma pidasin kestvateks,ent mis lõppesid järgmise päeval. Ma ei räägi meestest, vaid sõbrannadest \”.

seltskond oli seekord võrratu ja neid oli täna HULGIM, nii hea nii hea.

ma leian end mulle tuttavast voodist ja joon sedasamust head kohvi, nagu alati.

mul on sellinne tunne, et ma ei liigu täna mitte kui kuskile

panin tähele, et ma olen istunud tunde ilma muusikata.  Praegu mõtlen ,kuidas see üldse võimalik on . Aga ilmselgelt ma ei muuda seda, varsti võtan ma raamatu kotist välja ja teen täna sellele lõpu peale. Ma olin juba lugemise vahepeal nurka visanud, nüüd oleks aeg hakata uuesti lugema

Ulmeline. Hommiku veetsin ma koos Andrese,Mariella ja Sandriga. Me, nad lauslisme hommikul karaoket.Peale seda läksime tööle, kõige pealt lattu ja siis kohvikusse. Tegemist polnudki nagu nii palju aga see ajas siiski mind tublisti hulluks. Eriti see paanikaosakond, mis seal jälle toimus. Hea on see, et nägin ka Meritit. Pole teda jälle mõnda aega näinud. Peale