Isolatasioon hakkab juba kergelt üle viskama. Kuhugile minna ei saa, kohvi joomisest on mul tekkimas juba üledoos, kodus valitseb pidev korralagedus. Vahet enam pole, kas või kui palju me koristame. Kui kolm last on võtnud endale missiooniks maja pea peale pöörata- siis mitte miski ei suuda neid enam takistada. Ja mul on tunne nagu ma […]
Tunnen end nagu katkuhaige Loe edasi »
Ma võin anda pea, et kõik te olete seda teinud. Nagu ka mina tegin seda. Alati, kui soetatakse endale midagi uut, siis õelge, et teie pole seda avanud ega kasutama hakanud? Ma tõesti proovisin seda kohe mitte kasutama hakata, sest mul oli veel päris palju pesupulbrit veel alles. Kärsitu inimene nagu ma olen, feilisin ma
UPS, MA TEGIN SEDA JÄLLE! Loe edasi »
Tegelikult on hullult tore näha, et mu blogil on tekkinud jälgijaid ning alates jaanuarist on statistika päris muljeltavaldav. Üle 3000 vaatamise. Ma tean, paljudel staarblogijatel, on vist päevane number aga egas ma selle poole ei tahagi püüelda. Mõni mu blogi lugeja on olnud minuga koos algusest peale. Nii suur aitäh, sulle ja sulle ja sulle!🖤
Kes te olete, mu armsad blogi lugejad? Loe edasi »
Peale positiivseks saamist, ei olnud ma kindel selles, kuidas ma end nüüd tundma hakkan. Olin kuulnud selliseid õudukaid, aga tegelikkuses on asjad natukene teistmoodi. No jumal tänatud! Isegi koroonanaljad ei kõla enam nii naljakalt. Mul need sümptomid tulevad ja lähevad. Algas kerge peavaluga, siis tuli väike nohu. Ühel hommikul tundsin kurgu karedust ning eile tundsin
Praegu on isolatsiooni ma-ei-tea-mitmes-päev aga minu närvid on tõmmatud nii pingule, et ma võin iga hetk plahvatada. Hetkel ei aita ka mitte mingisugised muidu toredad mõtted. Ühe lapsega võiks vabalt isolatsioonis olla, võib-olla ka kahega aga mitte kunagi kolmega. Ma tean, et see on meie puhul võimatu aga.. Igapäevased on ka videotunnid eri õpetajatega, see
Mul nii hea meel, et oman inimesi, kes on nõus käima minu eest poes ja apteegis. Aitäh aitäh aitäh!
Inimesed on nii toredad ja head Loe edasi »
Kuidas on olla isolatsioonis? (Tegelikult on juba täitsa väsitav) Hetke seisuga, olen ma olnud täpselt 8 päeva isolatsioonis. Kuni esmaspäeva hommikuni polnud meil kellelgil sümptomeid. Seega, käisin küll poes aga harva. Püüdsin võimalikult vähe. Esmaspäevast hakkas helistamine pihta. Kuna printsessil ilmes esimene sümptom- milleks siis oli palavik. Õnneks mitte midagi hullu, lihtsalt soojake. Täna olid
Mul on reaalselt tunne nagu asuks elama üksikule saarele. Varun siin perele toitu, et elaks selle 10 päevase isolatsiooni üle. See on tegelikult täiega haige, et siin Võrumaal pole ühtegi sellist korralikku e-poodi, mille kaudu saaks kontaktivabalt toitu koju tellida. Täpselt samasugune probleem oli ka kevadel. Ma usun, et linnas elades oleks see probleem olemata.
Nägemist pakendivaba elu..no mõneks ajaks. Loe edasi »
See on nii veider. Minu jaoks oli see lihtsalt üks kerge ehmatus, kui esimesel veebruaril tehti kool poole päevapealt tühjaks ning teavitati, et kellelgil on koroona. Isegi sel momendil läks see minust justkui mööda.. Jäin koos Herbertiga koju, lihtsalt jälgimisele. Möödus päev, siis kaks, kolm ja nii tänaseni välja. Teised pereliikmed jätkasid oma elu, seni
Kui üks pereliige on positiivne.. Loe edasi »
Minu igasugune võõrutus algas sellest päevast, mil ma otsustasin loobuda coca colast. Ma olin täielik kokahoolik, ma küll päevas ei joonud seda pudeliteviisi, aga väga palju puudu ei jäänud. Kogu aeg oli mul koka olemas. Kuna see muutus toimus äkki, vaevlesin ma kaks-kolm päeva üli suurte peavalude käes. Umbes nagu migreenihood, ainult et hullemad. Kui
Minu esimesed nö. “Võõrutusnähud” ning kuidas meil on läinud? Loe edasi »
