Sünnipäev!!!!
See aasta on esimene kord, kui ma ei pea sünnipäeva pärast närveerima. Sest see aasta ma lihtsalt ei pea pidu. Selle asemel lähme me Hendrikuga Vaiko Epliku kuulama. Tere taas, imeline Treski küün.
See aasta on esimene kord, kui ma ei pea sünnipäeva pärast närveerima. Sest see aasta ma lihtsalt ei pea pidu. Selle asemel lähme me Hendrikuga Vaiko Epliku kuulama. Tere taas, imeline Treski küün.
Kaaluprobleemid on jälle tagasi. Lihtsalt ei saa jagu. Ei leia piisavalt ka motivatsiooni. Oma lchf olen alustanud, lõpetanud, uuesti alustanud ja jälle lõpetanud. Viimane kord pidasin kuu aega vastu. Homsest alustan ma uuesti..ikka ja jälle!
kaal pole minu parim sõber Loe edasi »
Täna on üks selliseid õhtuid, kus ma olen mõelnud, et väike Hertake on ikka minu väike inglike. Okei, viimased päevad on ta küll kurjast vaimust vaevatud ning kui ta on terve päev ainult virisenud, siis õhtuks viskab meil reaalselt üle.
Siis kui süda sulama hakkab Loe edasi »
Viimased neli ööd on August ööbinud minu õe pool. Temaga pole olnud kunagi kuskil probleemi, sellepärast julgesin teda ka teiste juurde ööseks jätta. Üldselt ton ta seal juures suht ideaalne laps, ainult minu ja härraga on meie lapsed sellised nagu nad on. Paul Herbert oli seal kaks ööd. Ta on hulluks emmekaks muutunud. Ei saa
Kõik need aastad, täpsem olla siis üheksa pikka aastat, pole ma olnud kunagi rahul oma blogi väljanägemisega. Mõni kord meeldib rohkem, mõnikord ma lausa jälestan seda. See vist on minu isiklik armastan-vihkan suhe. See on lihtsalt nii veider. Ma võin tunde neid taustu valida, aga ikka ma ei suuda jõuda otsusele- millist välimust ma õieti
r-a-h-u-l-o-l-e-m-a-t-u Loe edasi »
Mul on õnnestunud sellel kuul veeta paar päeva ainult Hertaga. Olen mõned korrad jätnud poisid enda õe juurde. Pean nentima seda, et ühe lapsega on ikka lust- ja lillepidu. Juhul, kui tal pole mingisugune halb päev ning teda ei pea kätel päev otsa tassima. Muul ajal on see mulle justkui puhkuse eest.
Kui ma eelmine aasta sinna esmakordset sattusin, armusin ma sellesse kohta. Ja nüüd eile, tundsin ma, et see koht on veel veel imelisem. Mulle meeldib selle koha lihtsus ja selle armsus. Maha laotaud vaibad, purkides olnud küünlad, naeratavad inimesed ja heatahtlikud näod!
Viimased postitused olen kirjutanud telefonis. Ma nii mäletan, kuidas ma seda jälestasin. Aga siin ma jälle nüüd kirjutan, telefoniga. Vaikselt hakkab see veel mulle isegi meeldimagi.
Jumal andis meile sugulased, Jumalale tänu, oma sõbrad saame endale valida. Loe edasi »
Olen otsustanud oma väikse Hermiinekese lõplikult pudeli peale panna. Sest viimased päevad on see imetamine niivõrd valulik olnud. Ja teiseks, ma ei jaksa enam. Ma tean, et imetada võiks vähemalt aastani.. no palju asju võiks.