Ma poleks eales arvanud,et ühe kassi surm võib mind nii endast välja viia.Hendrik leidis aida alt Nublu laiba.Veel täna käisin teda metsas otsimas.Siinkohal tahaksin seda,et oleksime edasi teadmatuses ning ei pea leppima,et ta ei tule enam kunagi tagasi.Süütasin tema jaoks küünla ning raamisin ta pildi ära.Me kõik armastasime seda kassi.

Oled sa kunagi mõelnud, et võibolla me ei saagi üksteise ellu päriseks tulla ja jääda? Me oleme loodud ringlema teineteise eludes ning olema üksteisele õpetajad. Just sellepärast on väga oluline lasta kõigil, kes meie elust lahkuvad, seda teha vaba ja kerge südamega. Lisaks vabaks laskmisele peaksime neid tänama. Ma olen alati elanud teadmises, et kõik,

Vahest suudab mu ämm mind nii kringliks vihastada.Nagu näiteks täna.Tahtsi teiste ees demostreerida ning viis Pauli poti peale.Poiss läks hüsteeriasse.Käskisin lõpetada,ühest korrast ei saanud aru,pidin veel teist korda käratama.Sest kui laps on hüsteerias,siis vaevalt ta sul poti peal püsib.Ütles teiste kuuldes,et ma ju ei pea nii kuri olema.Kuid olen endiselt arvamusel,et mina tean oma last

Eile sai meile selgeks,et see poiss vajab stabiilsust ja kindlalt rutiini.Ilma selleta on kõik mokas.Täpselt nagu eile, päevaund tegi tund aega,õhtupoole vajus ära,magas natukene ning päris ööunne ei jäänud ta enam niipea.Naeris ja nuttis,seda kõike vahelduva eduga.Viisin teda mitu korda voodisse.Tõin peagi tagasi.Lõpuks hakkas lollitama.Vähemalt saime ta enne ühteteist magama,ühel õhtul jäi ta alles pool

Täna sai Paul Herbert oma esimese \”ametliku\” kirja.Minu jaoks täiesti harjumatu,sest ta on ju nii pisikene.Kirja saatjaks oli Paul Herberti ristiema.Te ei kujuta ette ka,kui imetabane ta on.Ma armastan teda tohutult.Ilmselt armastab Paul ka.

Eile õhtul mõtisklesin ma selle üle,et peagi on meil Hendrikuga aastapäev.Nimelt meie lugu on peagi kestnud neli aastat.Ausalt,mulle tundub nagu ma oleksin terve elu temaga koos veetnud,kuigi neli aastat tundub olevat selline enam-vähem aeg,mitte väga lühikene,mitte väga pikk.Tülisi on olnud parajalt,ühe korra on pea lahkugi mindud.Ma siiamaani muigan selle peale.Eks me oleme aastatega kokku kasvanud.Just

Ma luban,et panen homme või ülehomme endast pildi üles.Ma siiski tahan juuli kuus või hiljem seda võrdlusmomenti.Tegelikult tahtsin ma rääkida,mida on minu meelest LCHF elustiili suureks plussiks

Ma olen iga päev tahtnud kirjutada blogi,aga kogu aeg kaob aeg kuskile ära.Alati on vaja nii palju teha.LCHF elustiiliga olen hakanud tasapisi harjuma.Kui algselt jõin kohvi vahukoorega,siis nüüd joon ma kohvi vahukoore,taluvõi ja kookosrasvaga.Näksimisi on tulnud väga harva ette.Patustanud olen paaril korral.Käisin laupäeval sünkaril,ma olin niigi tubli,et ma kõike sisse ei söönud.Patustamine oli just koogiga.Toorjuust

Aastaid tagasi olin uhke selle üle,et mu silmad on olnud alati terved.Pole olnud kunagi mingeid probleeme.Ja nägemine oli suurepärane.See kõik muutus.pea kahe aasta eest,sain ma aru,et ma pean silmi kissitama kui tahan kaugele näha.Ma ei näinud mitte essugi.Ma ei näinud bussnumbrit ega bussipeatuse nime.Ainult udukogu.Üleeile otsustasin panna Pro-optikasse aja kinni, ehk see kõige esimene nägemiskontroll.Kontrollis

Täna oli siis see päev,kus ma sain kätte oma kauaoodatud pakikesed.Esimene pakk oli LCHF poest ja teine mothercareist.Oh,ma olen nii põnevil.Kuigi pidin alates homsest tegema LCHF südame asja, olen ma juba paar päeva tasapisi end kätte võtnud.Uskumatu,aga tõsi-ma olen üle nädala joonud ilma suhkruta kohvi.Tegelikult on plaan, suhkrust täiesti eemaluda,rääkimata krõpsudest ja kommidest ning teistest