Nägin halba und. Kohe nii halba, et ärgates ma lausa pidin hendrikule veel lähemale pugema.
Blogi
täna hommikul nägin ma välja nagu oleksin äsja toime pannud veretöö. Enesele teadmata olin töö juures käe katki teinud, bussi peale joostes, avastasin, et vasak käsi on kaetud verega. Kodus lähemalt uurides, oli tegemist suhteliselt väikse haavaga, aga verejooks oli selleeest suur. + magasime terve päeva maha!
Magasin pool päeva maha. Olin liiga jõuetu, et minna otsima endale siiasamasse perearsti( homme lähen kindlasti). Emme helistas ka, rääkis midagi, ma täpsemalt ei mäleta, panin kõne kinni. Nüüd on Hendrik kodus, sätime end tasakesi televiisori ette. Maahaiglat ei saa ju ometigi maha magada! Homsest olen ma kolm päeva tööl, kaks vaba, kolm tööl ning
Külastasin Maarjamõisa, seda kauemalt kui esmaspäeval. Kõik protseduurid olid samad, arstid olid küll erinevad, suurem osa neist vangutasid pead ja üritasid välja mõelda, mis mu kõhuga lahti on. Neljast tunnist kolm tundi vaevlesin ma valude käes+ need \”voodid\” on ka nii ebamugavad. Lõpuks asi paranes, mingi aega teavitasin oma ema, veerand üks öösel sain ma
Eile viibisin Maarjamõisas. Käisin esimest korda ultrahelis, viibisin kiurgi palatis ning tagatipuks andsin esimest korda elus uriiniproovi. Naljakas on see, et olin pääsenud sellest aastaid. See on üks kohutavalt rõve tegevus! täna pean minema konsultatsioonidele, teada saada, mis mu verega lahti on. Sest veri pole mitte üldse selline nagu see peaks olema.