Kaitstud: peaaaegu nagu rõõmusõnumid.
Katkend puudub, kuna see postitus on kaitstud.
Kaitstud: peaaaegu nagu rõõmusõnumid. Loe edasi »
Katkend puudub, kuna see postitus on kaitstud.
Kaitstud: peaaaegu nagu rõõmusõnumid. Loe edasi »
Armas taevaisa, palun tee nii, et Herta lõpetaks toidu väljastamise. See on õudne, pole olemas kohta, mis ei oleks oksega kaetud. Ma pesen iga päev varsti kaks masinatäit pesu.Näiteks poistega mul sellist asja ei olnud, võib-olla üksikud korrad. Herta Hermiine laseks nagu rõõmuga igale poole ja mitu korda järjest. Aga aga, tänasest läheb elu veidikene
Printsess oksekott Loe edasi »
Katkend puudub, kuna see postitus on kaitstud.
Kaitstud: Ära kunagi ütle ei iial Loe edasi »
Mul on tunne, et muutun peast juba soodaks. Vaikselt, ent kindlameelest. Pole olemas asja, mis mul meelest ei läheks, kõik asjad ainult ununevad. Kordades hullem kui raseduse ajal. Õnneks pole ma veel lapsi kuhugile unustanud. Thank god! Tegelikult, üks kord oleks. Panin mõlemad poisid turvatooli, hakkasin juba juhiistmele istuma, kui tuli meelde, et väike Herta
Kolm väikest last on ikka kolm väikest last. Kui ma varem mõtlesin, et kahe väikese lapsega on raske, siis mu arvamus on täiesti muutunud. Kolme lapse kõrvalt on kaks last nagu paradiis, päriselt. Ma ei eitagi, et meil on raske. Mul on raske. Ja seda, et poistega on pidev sõjaolukorra eelne seisnud. Aga ma ei
Oleme juba reedest kodused. Kõik on nüüd hästi, isegi kaaluiive ei valmista enam peavalu. aaah, ta on lihtsalt niii nunnu.
pisikene printsess Loe edasi »
Ma siiani ei suuda uskuda, et saime lõpuks endale päris oma printsessi. Ma unistasin tüdrukust sellest hetkest alates, kui me mai kuus rasedusest teada saime. Ma ausalt ei suutnud leppida mõttega, et tuleb järjekordne poiss. Kõik need kuud palusin ma armast taevaisa, et tuleks ometi tüdruk. Mind võeti kuulda! Ja kuna tegemist on meie viimase
Minu Herta Hermiine Loe edasi »
Terve öö olin ma mega rahutu. Laps mu sees oli mega rahutu. Hommikul olin veel rohkem rahutum. Närv hakkas üles ütlema. Õnneks enne keisriaega jõudis mu sõbranna Kaili, kellega koos olin tsipa rahulikum. Aeg aina venis ja venis, ent äkitselt olingi ma juba opisaalis.Opisaalis ma lihtsalt värisesin, sest ma teadsin, et kui valus ja paha