detsember 2009

need tunnid seal kohvikus, päeval oli tore aga öö\’s oli asju, palju palju asju. Esimesena üllatas mind see, et nägin Marekit. Siis sai karaokega niii palju mässatud ning hommikul pidin ma kakluseid ära hoidma.. ja nii edasi. See on varsti juba tavaline asi. Aga siis nägin ma ühte noormeest, kes meenutas mulle niii väga ühte […]

Täna oli imetore päev .  Hommikul küll  korraks valutas pea aga see kadus kiiresti. Peale kolme ilmus Merit mulle külla ja veetsime imetoredalt aega. Peale tööd läksime me linna peale, hüppasime veel Rahva raamatust läbi ja siis suundusime minu poole. Enne seda käisime me selverist läbi, et koju süüa osta. Nüüd istume siin. Mõtlesin korraks hakata

Ma hakkan vist haigeks jääma. Või õigemini, olen juba poolel teel. Täna oli mul päeva otsa selline laiba tunne nagu oleks traktor must üle sõitnud. Polnud kohta, kus mul ei valutaks. Pea terroriseeris mind oma valuga ja seda väga hästi. Silmad olid punased ja jooksid vett, külmavärinaid oli mitmeid mitmeid kordi ja üleüldse kuidagi VÄGA

Ebaõnnestumised jätkuvad. Eile suutsin ma kohviku võtme katki keerata, peale seda  ühe pirni läbi põletada ja täna sulatasin ma radika nurga ülesse, oma maikakesega. Ilus hommik, no ma ütlen.

Eile oli päirs tegus tööpäev. Aga ma ei ole kunagi sallind sellist asja, et kui rahvast pole tükk aega ja kui tuleb siis korraga. See on koguag nii, tahad sa või ei taha. Homme õhtul tahaks nagu midagi teha, ei tea veel kellega. Arvestades mu sõbrannade valikut..mm raskeks läheb. Kiisut näen ka alles laupäeva lõunal,

Ottiga me siiski baltasse peale ei lennanud. Tema magas sel ajal , kui ma seal üksinda juba tegutsesin. Õnneks tuli ka Kardo minuga välja. Leidsin endale sealt päris päris mitut asja ja kiisule sain ma ühe armsa kampsiku. Peale seda suundusime me Mcdonaldsisse Otti ootama. Enne seda tellisime me süüa ja mina otsustasin Latte kasuks.Uskumatu , see oli vägagi maitsev.

Linnas oli tore. Käisin esimest korda Raekoja platsis kuuske vaatamas. Meeldiv oli see, et rahvast oli murdu. Ja minu meelest on paranenud üldine linnapilt ning see on väga väga hea. Aga mind kohutavalt häiris  Hesburgeri kakao ja kohe seda nii palju, et ma viskasin ta otsejoones prügikasti. Ning ma ei saa aru, kuidas naisterahvad hügieenist

Soe tee meega ja soe piim meega. Nagu näha ja tunda olen ma üks vähesdest, kellele põrmugi ei meeldi jõulud. Iseenesest jõuludel poleks nagu viga aga mind just häirib , et see jõuludemõte on kuhugile kaugele kadunud. Kõik on nii kommertslikuks tehtud, ülespuhutud ja mida kõike muud. Ma isegi ei tea mis ma oma jõulude