üks \” Delete\” nuppu vajutus ja ongi kustutatud. Tegelikult tegin juba eile öösel selle deletei ära. Liisa ütles mulle selle peale, et lõpuks olengi mina saanud aru, mida tähendab tegelikult tartu elu, võibolla tõesti. Ja ehk võibolla tõesti on Tartu mind muutunud, kasjust paremuse poole aga ta on midagi minuga teinud.. Päris asendusobjekt ma olla […]
jaanuar 2011
Hetkel sobib Urmas Alender nagu rusikas silmaauku. Kell hakkab veerand seitse saama, KUIGI paari hetke eest jõudsin ma ALLES koju. Enam eriti ei tahaks tulla tuisuga linnast, näha lambist paari purupurjus tuttavat ning nendega natukeseks juttu rääkima jääda. Oleks mul olnud müts ja teksad, siis oleks hoopis teine jutt! Selline kaunis koerailm! Ja eriti kole
\”after we lose everything, we are able to do anything\” keegi paar hetke tagasi mainis ja ma tõsimeeli usun, et see on meie sõpruse algus, tugeva sõpruse algus! Lihtsalt oli vaja sellest aru saada, kas niimoodi nagu meie saime või siis teistmoodi! Aga ma tunnen end hästi, isegi üllatavalt hästi. Paar valusamat hetke küll oli,kuid
Magasin esimest korda oma uues kodus. Voodi on pehmepehme, kuigi nüüd on see ilma jalgadeta. Sest lambil hetkel mõtles üks jalg alla anda, tsustasme sossuga kõik jalad ära võtta, naeru oli muidugi rohkelt. Jõime ka vana tallinnat ja ööseks suundusime linna peale. Saime Mattiase ja Joonasega kokku. Tsillisime natukene nendega ja suundusime koju tagasi. Kõik
muljed pealinnast
See on selge, et pealinna jõudes kaob uni ära. Ja see on selge, et siia enam eriti miski tagasi ei kutsu. Kuigi mu esimene päev möödus päris sujuvalt ja lõbusalt. Pole lihtne otsida 45 minutit mingit normaalset söögikohta ning pärast lõpetada siiski McDonaldsis. Eine oli muidugi liiast, mõlemad tõdesime seda aga hiljem. Pärast jalutasime niisama mööda linna,