veebruar 2011

Magasin täna tund aega. Üllatav on see, et enda arust magasin ma mitu tundi. Nii sürrealistlikku unenägu pole ma veel näinud. Ma elasin, kogesin läbi uuesti oma elust kaks viimast kuud..lihtsalt kõik oli sürrealistlikumal kujul. Siiamaani ma muigan.

Täna on pühapäeva hommik, tegemist on mu esimese vaba päevaga. Kurb on see, et ma olen juba kella viiest saadik üleval olnud. Harjumuste ohver nagu ma olen. Kaks viimast päeva on olnud päris huvitavad. Üleeile kiirustasime me alkoholi poodi, mis asus 60 km kaugusel. Pidime selleks kahe saare kaugusele sõitma. Tegemist oli ülimalt naljaka õhtuga.

Ma armastan Sind Ma armastan Sind Ma armastan Sind Ma Armastan Sind

Isegi arvutis käimine sõltub mul temast. Hetkel ei hooli ma teistest, vähemalt teistega suhtlemisest. Sest, kui peaksite tahtma,et ma räägiksin teile oma elust, siis teadke seda, Hendrik ongi mu elu.

ehitaks sulle oma linnaku.

Täna on mul nimepäev.

Tähtis ei ole see, mida koos tehakse, vaid see, mida koos tuntakse.