Oleme nüüdseks maal elanud pea kaks nädalat. See tundub tegelikuses palju palju pikema ajana. Tasapisi hakkan harjuma siinnse elutempoga, mis on väga rahulik ja mõnus. Tuleb tunnistada, et kohati ka tsipa igav minusugusele inimesele. Ma olen kohutavalt kärsitu inimene, ma loodan, et maaelu suudab mind natukenegi maha rahustada. Muutusi on olnud palju, näiteks homme jätame hüvasti oma Õnne tänava pesaga. Esimest korda on mul päriselt kurb sealt lahkuda. Ma olen oma lühikese elu jooksul kolinud mitmeid mitmeid kordi, Tartus elades juba neli korda, rääkimata pealinna \”kodudest\”.