juuli 2013

Jah, tegemist on endiselt Viru folgiga. See kaunis folk toimub juba kuuendat suve järjest. Aga ma räägin teile oma esimeset folgist. Muidugi siis ei saanud ma seda nii nautida, kui ma oleksin tahtnud. Nimelt olin ma seal tööl meeskonnaga,see tähendab, minu ülesandeks oli turvata \” Metsalava\”. Alguses ma muidugi seda veel ei teadnud, positsioonid jaotati […]

See on olnud alati niimoodi, kui mina lõpuks kõndima otsustan minna, peatuvad armsad külaelanikud oma autoga ning pakuvad rasedale naisele tublisti küüti, mõeldes \” ET MIS SEE RASE NAINE IKKA SEAL TEE ÄÄRES KÕNNIB\”. Mõnel teisel päeval oleksin heameelega nende  pakkumise vastu võtnud. Muidugi ma hiljem hakkasin veidi kahetsema, sest kui ma lõpuks alevisse jõudsin,

Ma olen algusest peale mõelnud,et  missuguseid mähkmeid ma Paulikesele soetan. Valikuks osutusid korduvkasutatavad mähkmed. Põhjuseid on mitmeid, aga üldiselt ma leian, et see on kõige  mugavam variant meile mõlemale, olenemata sellest et pean hakkama neid igapäevaselt pesema. Ma ei väida, et ma ei hakkaks üldse ühekordseid kasutama, aga kui ma peaksingi neid kasutama, siis ainult

Polegi teile rääkinud , kuidas me endale Luna võtsime.  Olime Õnnes elanud juba kuid ,kui hakkasin end üksikuna tunda. Sest Hendrik käis pidevalt maal ning ma pidin alatihti töö pärast Tartusse jääma, vahel isegi vastumeelselt. Üks õhtu rääkisime lemmiklooma võtmisest ja sellest kuidas ma ühte võtta tahakasin. Pakkusin kohe koera välja, sest ma jumaladan koeri.

Ei teagi, polekski nagu midagist kirjutada. Kõik mu päevad on olnud ühesugused. Mitte, et see halb oleks, vastupidi. Kuna  ma olen eriti viimasel ajal mega unine ja väsinud , võtsin ma  eile end kokku ja magamise asemel läksin ma koos Hendriku ema ja isaga vaarikaid korjama. Mu keel lihtsalt ei paindu ütlema \” ämma ja

Nüüd võin õelda, et nüüd tunnen end päris rasedana. Alates päevast, mil ma nägin, kuidas mu kõht reaalselt liikus. See oleks andnud nagu kinnitust \” Jah, sa oled rase\”. Varem mul sellist tunnet ei olnud, ma teadsin, et olen rase, ma nägin kuidas ma paisun, ma kogesin igasuguseid rasedate muresi, aga ma ei tundnud seda,

Sünnipäev läheneb, ootusärevus suureneb, homme peaksid  jõudma juba esimesed külalised. Üldsiselt olen ma rahul asjade käiguga,mis siin salata, kõik tahaksid vähemalt kord aastas näha ja katsuda sõpru, keda pole näinud praktiliselt aasta(id). Kui ausalt ära rääkida, siis kõige suurem asi, millest ma maal eladest puudust tunnen, on mu sõbrad. Siin ei saa helistada sooviga \”

Iga jumala aasta on täpselt see sama jama, peamiselt nende samade inimestega. Nad kõik lubavad, et mõtlevad või koguni lubavad end ära, mõni aeg hiljem avastavad, et neile ikka ei sobi võõras seltskond. Või toovad põhjseks \” MA EI TEA JU MITTE KEDAGI PEALE SINU\”. Kas see on tõesti nii suur probleem? Keda kotib? Sa

Alates Vastseliina laadast olen oodanud nende kodulehe valmimist- ja nüüd on see lõpuks VALMIS ! Õnneks tean juba ette, mida ma neilt kunagi tellima hakkan. Kuna mul õnnestus laadal ka päris mitu toodet näppida,  siis võin väita, et need kõik on ekstrapehmed, nagu päriselt. Ma ei suutnud beebiteki käppimist lõpetada Minu lemmikud on hetkel vaata siit ja

Mõtlesin, et kirjutaks ka veidikene oma seksiprobleemist, võinoh, see ei ole tegelikult mingi eriline probleem, aga asi on selles, mul lihtsalt ei ole tuju seksida.  Varem olin küll suhteliselt kiimas, nüüd ei taha ma seksist kuuldagi. Ma lugesin kuskilt, et rasedusega pididki säänsed  lood olema, kord tunned end atraktiivsena, kord mitte. Mingitel kuudel pidi üldse