Kolm päeva tagasi hakkasin katsetama ühte kindlat päevakava. Nüüdseks on Paulike selle PEAAEGU omaks võtnud. Kuigi alguses olin ma ise üsnagi skeptiline. Ma ei arvanud, et ta üldse sellega nõustub või olin kindel selles, et vannun ise mingi hetk alla. Korraks oli selline olukord, kus oleks peaaegu murdunud. Selle asemel et ta kiiresti sülle võtta ja teda magama kussutama hakata, istusin ma teises toas ja kuulasin kuidas ta seal voodis vigiseb, aegajalt tõstis ka kõvemat häält.Kui see jorin kestis väga kaua, siis läksin ja kohendasin lutti. Aga ta punnib ikka tublisti vastu, vahel kulub ikka väga palju aega, et ta iseseisvalt magama jääks. Õnneks ta ei röögi end lolliks, kui ta ärkabki, vaatab ta ringi, vahel ka naeratab, ning kui keegi ta juurde teatud aja jooksul ei lähe, jääb ta uuesti magama.