See on jälle selline teema, millest väga kõnelda ei tahaks. Teema, mille jätaks heameelega vahele. Teema, mis teeb iga päev nii palju haiget. Räägitakse küll, et ennast peab armastama ja oma kehaga peaks rahu tegema. Minu meelest on see alati olnud suuremate inimeste vabandus. Ärge mind kohe nüüd risti lööge aga mulle ei mahu pähe, […]
Üks kord vaenlane, igavesti vaenlane Loe edasi »
Ma nüüd räägin ehtsat maakate juttu, millega linnainimesed väga kokku ei puutu. Kohe kindlasti on peresi, kellega oleme me samas paadis kuid ma usun, väga paljudele ei mahu see pähe, kuidas keegi nii elada saab. Nimelt, pole meil endiselt majas vett, torustikust rääkimata. Ainuke veeallikas on meil salvkaev, mis oli aastaid seisnud. Hendrik nägi kurja
Mida väga paljud ei tea.. Loe edasi »
Isolatasioon hakkab juba kergelt üle viskama. Kuhugile minna ei saa, kohvi joomisest on mul tekkimas juba üledoos, kodus valitseb pidev korralagedus. Vahet enam pole, kas või kui palju me koristame. Kui kolm last on võtnud endale missiooniks maja pea peale pöörata- siis mitte miski ei suuda neid enam takistada. Ja mul on tunne nagu ma
Tunnen end nagu katkuhaige Loe edasi »
Ma võin anda pea, et kõik te olete seda teinud. Nagu ka mina tegin seda. Alati, kui soetatakse endale midagi uut, siis õelge, et teie pole seda avanud ega kasutama hakanud? Ma tõesti proovisin seda kohe mitte kasutama hakata, sest mul oli veel päris palju pesupulbrit veel alles. Kärsitu inimene nagu ma olen, feilisin ma
UPS, MA TEGIN SEDA JÄLLE! Loe edasi »
Tegelikult on hullult tore näha, et mu blogil on tekkinud jälgijaid ning alates jaanuarist on statistika päris muljeltavaldav. Üle 3000 vaatamise. Ma tean, paljudel staarblogijatel, on vist päevane number aga egas ma selle poole ei tahagi püüelda. Mõni mu blogi lugeja on olnud minuga koos algusest peale. Nii suur aitäh, sulle ja sulle ja sulle!🖤
Kes te olete, mu armsad blogi lugejad? Loe edasi »
Peale positiivseks saamist, ei olnud ma kindel selles, kuidas ma end nüüd tundma hakkan. Olin kuulnud selliseid õudukaid, aga tegelikkuses on asjad natukene teistmoodi. No jumal tänatud! Isegi koroonanaljad ei kõla enam nii naljakalt. Mul need sümptomid tulevad ja lähevad. Algas kerge peavaluga, siis tuli väike nohu. Ühel hommikul tundsin kurgu karedust ning eile tundsin
Praegu on isolatsiooni ma-ei-tea-mitmes-päev aga minu närvid on tõmmatud nii pingule, et ma võin iga hetk plahvatada. Hetkel ei aita ka mitte mingisugised muidu toredad mõtted. Ühe lapsega võiks vabalt isolatsioonis olla, võib-olla ka kahega aga mitte kunagi kolmega. Ma tean, et see on meie puhul võimatu aga.. Igapäevased on ka videotunnid eri õpetajatega, see
Mul nii hea meel, et oman inimesi, kes on nõus käima minu eest poes ja apteegis. Aitäh aitäh aitäh!
Inimesed on nii toredad ja head Loe edasi »
Kuidas on olla isolatsioonis? (Tegelikult on juba täitsa väsitav) Hetke seisuga, olen ma olnud täpselt 8 päeva isolatsioonis. Kuni esmaspäeva hommikuni polnud meil kellelgil sümptomeid. Seega, käisin küll poes aga harva. Püüdsin võimalikult vähe. Esmaspäevast hakkas helistamine pihta. Kuna printsessil ilmes esimene sümptom- milleks siis oli palavik. Õnneks mitte midagi hullu, lihtsalt soojake. Täna olid
Mul on reaalselt tunne nagu asuks elama üksikule saarele. Varun siin perele toitu, et elaks selle 10 päevase isolatsiooni üle. See on tegelikult täiega haige, et siin Võrumaal pole ühtegi sellist korralikku e-poodi, mille kaudu saaks kontaktivabalt toitu koju tellida. Täpselt samasugune probleem oli ka kevadel. Ma usun, et linnas elades oleks see probleem olemata.
Nägemist pakendivaba elu..no mõneks ajaks. Loe edasi »
