Kohvihoolikuelu blogi

Ärme laseme nüüd ajal minna raisku,

üks peaaegu sulanud valge sokolaaditahvel,poolteist liitrit piima, märkmik ning üks nohisev töökaaslane.  Jobud, need olid mu enampakkumised teile!

hommikul oli juba kõik vale. Uni oli magusam kui kunagi varem. Pigem ärkaks juba iga hommik kell viis ülese, mitte kell kuus, sest see on kuradima vaevaline. Kohvi ei teinud, võileibu ei meisterdanud kaasa. Praamiga sõitsime pool tundi, kuidagi vaikne oli mikrobussis. Ma arvan jätkuvalt, et meid on üle makstud. Sest kui võtta kõik need

Sõrmida oma sõrmi sinu sõrmedega, puudutada su keha oma kehaga, kuulata su südamerütmi..

hommikune \” päikesepaiste\” ei mõju hästi. Olen elus, kuigi natukene roheline. Aegajalt on marslase tunne. Tänane toiduvalik on sama, mis oli eile. Praemuna või siis praemuna. Homme poodi. Nii tahaks süüa süüa süüa süüa . Vabal ajal me räägimegi ainult toidust,mida meil ei loomulikult ei ole.

iga hommik on samad tegevusused. Varsti hakkab see nüriks muutuma. Täna tegin munasaia kaasa, uskumatu. Kuidagi vaikne on. Magama jõudsin paar minutit varem kui üleeile. Minu varajane magama mineku soov kõrbes. Võtan veel paar viimast kohvi lonksu ja siis marss tööle. Kuueks oleme platsis.