Kuidagi mõnus on olla, hoolimata paarist pisiasjast. Mul pole hea, samas pole ka halb. Muusika paitab mu kõrvu, kummelitee tundub kummalisel kombel kuidagi maitsev olema, sõrmed pole veel valusad. Muide, ma teen endale lauludevihiku..ning juba mulle meeldib see vihik!Homme lähen korraks tallinna. Vahetan riided ära, võtan oma sünnitunnistuse, kallistan oma hipinärakast meritit ja tulen otsapidi […]
Üks pool mu näost on paistes, oleks nagu väike hamstritüdruk.. Korraks läks päeval valu ära, siis oli täitsa harjumatu olla aga nüüd on ta tagasi ja valu on veelgi tugevam. Üritasin ka magada, natukene sain. Homme polikliinikusse, sest mina enam ei suuda seda taluda. Täna tulid ka juba pisaradJa nüüd ma proovin mingeid looduslikke ravimeid,
Olen olnud Suure-jaanis kaks viimast päeva aga see polnud see mis ma rääkida tahtsin. Täna lugesin ma Hardo blogi, kus ta rääkis oma enda hambavalust ja nii uskumatu kui see ka pole, hakkas minu hammas ka valutama. Jah, just see põrgulik valu. Eile ta rääkis selles mulle msnnis, see tundus ilmselgelt kauge olevat.Päeva jooksul olen
See kaua-oodatud-sünnipäeva-läbu saigi läbi. Sünnipäev oli mul see kõige erilisem, tänu just neile ja teile ning meile. Kõik jäid rahule ja see oligi kõige oluliseim.Muidu olen ma ka allanit hoidnud, mu pisi südameke. Sain talle jalga rohelised väiksemat sorti ketsid. Ta näeb nendega juba päris kuum välja.Nüüd olen ma folgil, õigemini suure-jaanis. Kohe varsti lähn
lausa müstika, kuidas saavad\” kunagised sõbrannad\” aina sitta sita järel keerata. Aga ma ei lase heidutada. Minu silmis on nad juba tühised ning mõttetud inimesed. Ajan siin asjad korda, pean ära oma sünnipäeva ja arvatavasti lähen juba 2-sel augustil iirimaale ära. Vot nii !Rohkem kui pool kuud on aega ja ma kavatsen kardoga selle aja
peavalu on mind saatnud terve mu tänase päeva. Hommikul magasin veel sisse, jõudsin tööle alles kella kümneks. Muidugi oleks ma siiski varem jõudnud aga ma isegi ei viitsinud end kiiremi ni liigutada.Tööpäev oli kord lõbus, kord vastik, kord vahva, kord piinav. Täna helistasin ma ainult spordiklubidele. Pidasin vastu kaks koosolekut. Saime täna uue kuu eesmärgid.
Mitte midagi hullu pole juhtunud. Aegajalt kerkivad siiski sellised küsimused esile ja mitte just ükskord. Ma ei oska, ma ei taha ja ma ei soovi.. igal pool on pinged. Tööl on ka muutunud viimasel ajal eriti pingeliseks. Iga päev 12 tundi olla, nii viis päeva nädalas, iga õhtu on mu keel sõlmes ja häältepaeldest ei