Kaitstud: ja elu läheb ilusamaks
Katkend puudub, kuna see postitus on kaitstud.
Kaitstud: ja elu läheb ilusamaks Loe edasi »
Katkend puudub, kuna see postitus on kaitstud.
Kaitstud: ja elu läheb ilusamaks Loe edasi »
Mul on nii kahju sellest,et mul reaalselt ei ole mahti käia arvutis,rääkimata blogi kirjutamisest.Täpselt sama asi on ristsõnadega,mis mul igakuiselt käivad.Mõndasi pole ma jõudnud veel vaadatagi.Ah mis seal ikka,autokool on lõpetamisel(tuleb sooritada veel eksameid ja läbida libedakoolitus).Hetkel on see mul prioriteet,Teiseks priorteediks saan nimetada töö otsimist,et endale auto soetada!Juhul,kui load kätte saan. Juuksed lõikasin maha,mida
Mai kuu on läbi saamas,seega otsustasin teha kokkuvõtte oma liikumisest.Ma olen igatepidi tänulik endomondo äpile,et see üldse olemas on.Vahet pole,et vahel kaotab jupi maad ära,või läheb niisama lambist pausile,ent sellegi eest ei saa ma ilma selleta! Jalgsi olen käinud see kuu:30,64kilomeetrit Rattaga sõitnud:48,89kilomeetrit ja jooksnud(alates 16ndast maist):63,64kilomeetrit Kokku olen andnud jalgadele valu 143,17kilomeetrit. Tulevase kuuga
ainult endomondo teab kõiki minu liikumisi Loe edasi »
Väga haige,aga mul pole enam üldse aega!Äkki on läinud mu elutempo kiireks.Eelmine nädal käisin iga päev linnas,reedel pidin käima lausa kaks korda.Autokool on hetkel minu prioriteet.Reedel sain juba linnas sõita,käed olid üleni higised.See on üks koht,kus ma täiega üle mõtlen..Nüüd pean võtma e-õppes oma viimased 5 loengut ära ja sooritama vahemooduli testi,muidu olen sõidutunidega teooriast
Esimest korda tunnen,kuidas aeg kaob käest!Lihtsalt kaob! Loe edasi »
Eile õhtul mõtlesin katsetada oma uusi papusi,algselt arvasin küll,et üle kilomeetri joosta ei jaksa.Ma ei olnud umbes aasta aega jooksnud.Alguses oli jalg ikka väga raske,kuid iga sammuga läks aina kergemaksja kergemaks, ning lõpuks oligi mul selline tunne,et väiks vabalt veel 10 km otsa joosta.Ent kukkumine hävitas selle mõtte koheselt.Loll olin,et telefeoni jäin hetkeks passima.Lendasin nagu
Jooksuaeg,jooksuaeg! Loe edasi »
Kuigi mu öö ja hommik olid nutused,on võtnud päev kordades positiivsema pöörde.Hommikul helistas õde ja ütles,et pani kohvikapslid cargobussi peale.Ma ootasin neid kullakesi umbes 10 päeva.Võin kohvist end lolliks juua! Ja teiseks sain teada,et mu jooksutossud ja jooksuriided on saabunud eestisse ning need asuvad mulle üpriski lähedal.Esimest korda elus võtsin ma endale riski ja tellisin
tahaks rõõmust persega lakke hüpata Loe edasi »
Iga kord,kui Tartust juttu tuleb,tahaksin koheselt minna sinna,või siis lihtsalt rõõmust persega lakke hüpata.Eile oligi taaskord päev,mil pidin suuna Tartusse seadma.Ma olin nii nii nii elevil,kuid hetkeks rikkus ära see,et olin seisnud Põlva-Tartu maanteel pool tundi ja kuskilt ei paistnud seda,et keegi võtaks mind peale.Ent see muutus.Ma sain järjestikku ÜLI lahedate inimeste peale.Ma olin justkui
suure algustähega Tartu! Loe edasi »
Ma siin üks päev jälle heietasin ja sain aru,et tahan igast inimesest,kes mu minevikus on eksisteerinud,jätta enda jaoks ühe ilusa mälestuse ning positiivse emotsiooni.Siinkohal räägin ma oma kunagistest sõpradest,oma esimesest peikast..Kõikidest nendest,kes on kuidagimoodi mu elu mõjutanud.Ja neid inimesi on MEELETULT palju.Halba ma üldiselt ei tahaks meenutada,ent tuleb ka ette neid hetki,kus tahes-tahtmata tuleb meelde.Seejärel