Hetkel sobib Urmas Alender nagu rusikas silmaauku. Kell hakkab veerand seitse saama, KUIGI paari hetke eest jõudsin ma ALLES koju.  Enam eriti ei tahaks tulla tuisuga linnast, näha lambist paari purupurjus tuttavat ning nendega natukeseks juttu rääkima jääda. Oleks mul olnud müts ja teksad, siis oleks hoopis teine jutt! Selline kaunis koerailm! Ja eriti kole […]

\”after we lose everything, we are able to do anything\”

[youtube=http://www.youtube.com/watch?v=x0Dbdd2PZMs%3Brel%3D0&w=425&h=350]

Iroonia mis iroonia.  Omad vitsad peksavad. Ja enne õhtut ei tohi hõistata!  Nii kurb, et ma õppust ei võta. Hoian valesi inimesi. Valisin küll hoolikalt aga mitte piisavalt. Ja just siis, kui tunnen,et kõik on korras, laguneb kõik koos. Alustades temast. Lihtsalt tuleb unustada need peatükid!

sa kiirustades tulid minu juurdema ei taha, et sa kiirustades lähedistu kasvõi hästi hästi väheaga istu, enne kui sa lähed.

Magasin esimest korda oma uues kodus. Voodi on pehmepehme, kuigi nüüd on see ilma jalgadeta. Sest lambil hetkel mõtles üks jalg alla anda, tsustasme sossuga kõik jalad ära võtta, naeru oli muidugi rohkelt. Jõime ka vana tallinnat ja ööseks suundusime linna peale. Saime Mattiase ja Joonasega kokku. Tsillisime natukene nendega ja suundusime koju tagasi.

avalikustan varsti

See on selge, et pealinna jõudes kaob uni ära. Ja see on selge, et siia enam eriti miski tagasi ei kutsu. Kuigi  mu esimene päev möödus päris sujuvalt ja lõbusalt. Pole lihtne otsida 45 minutit mingit normaalset söögikohta ning pärast lõpetada  siiski McDonaldsis.  Eine oli muidugi liiast, mõlemad tõdesime seda aga hiljem. Pärast jalutasime niisama mööda linna,

Nii nunnut ja kiiret hommikut pole mul nii ammu olnud. Tänasest olen ma paar päeva pealinnas. Ja kui Tartusse tagasi tulen, siis ma kolin oma uude koju ja seda koos kallega!

ärge võtke kõike nii sõnasõnalt.