Msn jamab, nett jamab. Kõik nad jamavad. Ma ei jõua korralikult isegi vestlusesse süveneda kui ma olen juba jälle offlainis. Ma ei suuda isegi vihastada selle peale, ainult ajab naerma. Alguses ma vihastasin, pärast oli see juba paratamatu.Enne käisin jalgrattaga sõitmas. Polnud nagu iidamast-aadamast selle otsa saanud. Pidin poes käima, ostma tordipulbrit, et mu emme […]

Enne kolme ma ajasin end siiski magada. Võtsin ennast kokku, ma ütleks nii. Kella kuueks panin ma äratuse ja mida ma ei kuulnud, oligi mu hea äratus. Kuulsin ainult kell pool üheksa, ema häält mis mind ülesse ajas. Oli mulle kohvi ja süüa teinud. Sööki ma ei puutunud, kuna noh polnud isu. Kohvist ma ei

Mõte on magama minna. Kell on pool kaks ja mis ma veel teen ? ISTUn veel arvutis– Just sain orksis , Märtenilt testimoniali. Kohutavalt armas, tema poolt 🙂 Aga uni on silmas aga miski ei lase mul magada. Ma tean, et kui ma voodisse hetkel lähen, ei jääks ma magama. Äkki on see ärevus ?

Õhtu oli täis põnevust : O Tegelikult meil oli äike, meil oli padukas, meil oli ilmeline päikseloojang ja meil oli vikerkaar , mis neid kõiki kaunistas. Üks ilusamaid vaatepilte ( : Pidime natukeseks voolu välja võtma, kuna mu ema põeb selliste asjade pärast \”natukene\” üle. Aga see selleks. TÄna hommikul lähen ma lõpuks linna, seal

Ja täna õhtul saab blogi uue kujunduse, tänu Rihole. Niii hea on mõelda, et ma ei pea enam seda valget tühja tausta vaatama vaid saan nautida kollasse ning rohelise segu. Miskipärast, ma lausa jumaldan neid värve. Nagu tõsiselt.Kohevarsti hakkan ma koristama,teen emale natukene rõõmu. Õhtul saab kohvi natuida ja ehk leian kuskilt veel mingeid ägedaid

Mäletad sa seda päeva , kui me esimest korda kohtusime? Mäletad, sa seda millest me rääkisime? Mäletad sa seda, kui me avastasin mõnigaid ühiseid jooni? Mäletad sa, kuidas sa mulle head aega ütlesid?Mäletad sa , et me mõlemad arvasime, et noh kunagi näeme? Mäletad, sa kuidas me üksteise numbreid tahtsime? Mäletad, sa seda hommikut kui

Nelja aeg võtsin ma end kokku ja roomasin teise tuppa.Üritasin magama jääda, kuid see oli täiesti võimatu. Õues oli hirmuäratavalt valge. Läbi akna oli kuulda veel seda, kuidas rohutirtsud väljas häält tegid. Ma ütlen, et see loodus ja see rahu siin on lausa kirjeldamatu. Ma ei tahaksi üldse linna minna, terve suvi oleksin ma maal.

Kell saab kolm, räägin ainult Elisega juttu. Eerik ja Mairon loobusid ja suundusid magama. Peaks ise ka minema aga ma ei jaksa. Selleks peaksin ma arvuti välja lülitama, teleri ka , tuled kustu panema ja teise tuppa kõndima. Aga paregu ei jaksa ma midagi teha, nendest valikutest. Tahaks veel natukest aega,Urmas Alendrit kuulata .

Milleks, me räägime seda-mida me tegelikult ei mõte? Milleks, me ülteme seda, mida me tegelikult ei taha? Milleks, me teeskleme kedagi teist? Milleks, me ei julge avalikustada oma tundeid? Milleks, me vaikime kuigi süda ihkab? Milleks, me ei lase kedagi endale ligi? Milleks, me kardame haiget saada? Miks küll räägime, et meid ei huvita mitte

Vallo läks peale ühte ära ja samas ta tegi õigesti, sest ma poleks suutnud taga hommikul vara minna. Ma loodan , et ta oskab sellest nüüd üle olla ja , et ta ei hakkaks midagi lootma. Sest sel kõigil pole mõtet. Eks näeb, see rootsi tripp. Kas ta tegi seda kõike ainult selleks, et mulle