Ma tean, et Paul ei ole veel sündinudki,ega see mind enam eriti ei morjenda(sest ega ta tulemata ei jää ja tema teine tähtaeg on vaid paari päeva kaugusel), aga  ristivanemad on talle juba välja valitud..Tegelikult tegime selle otsuse juba pool aastat tagasi, sest minu kindel soov oli/on Paul ära ristida. Pean tunnistama, et Hendrik puikles […]

Olin kolm päeva vaevelnud peavalu käes mitte lihtsalt tavalise peavalu käes, vaid sellise lõikava ja see ei andnud kordagi järele, öösisti magada ei saanud, päeval midagi teha ei saanud  ja kui saingi natukene magada, ärkasin ma sada korda hullema peavaluga. Viimasel öösel ma lausa nutsin, sest ma ei kannatanud seda enam välja. Hommikuti panin külma

Mulle meeldib, kui sa oled koos minuga rõõmus,kui mul on miski õnnestunud või lihtsalt vedanud.

Nagu te kõik teate, on meil kodus tiine lehm. Terve suvi sai nalja visatud sellega, et \”poegime\” samal ajal. Siis ei kuulanud mind keegi, aga nüüd on see muutumas päris reaalsuseks, sest meie tähtajad on/olid päris lähestikku. Lehm nimega \” Muska\” pidi poegima juba 27ndal septembril. Kui aus olla, siis see nimi on isegi lehmale

Ma mäletan, kuidas ma kunagi lubasin ja nö vandusin, et ma ei soeta ealeski endale nutitelefoni. Kusjuures, ma pidasin niimoodi päris kaua vastu. Siis kui kõikidel mu sõpradel laiutasid  taskus juba nutitelefonid, üks uhkem kui teine, pidasin mina vastu oma pannidega aka lutsudega. No tõsiselt, telefonid läksid aina vanemaks, aga ma olin endiselt nendega rahul.

Ma olen alati uskunud teooriat, et emad ja tütred on sarnased-  kui asi puudutab sünnitamist. Seega on Paulil jäänud veel kaks päeva aega seda asja  tõestada!  Te ei kujuta ette, kui VÄGA ma soovin, et Paul juba välja tuleks. Ma tõsimeeli ei suuda oodata 40 nädalani, olen selleks liialt kärsitu ja muidugi tahaksin näha juba

Veetsime eile pool päeva Lõuna-eesti haiglas, põhjuseks minu nädalapikkune haigestumine. Kui mulle tundus, et hakkan oma sisikonda välja oksendama, sai mul mõõt täis.. Hommikul sõitsime erakorralisse, tehti igasuguseid uuringuid, alustades tavapärasest küsitlemisest, lõpetades vere-ja uriiniproovdidega. Alguses ütles arst mulle kohe, et tegemist on kas  gripi või mingisuguse viirusega, millega peaks mu perearst tegelema. Mõtlesingi, et

Ma ütlen ausalt ära, et ma ei ole olnud kunagi piisavalt \”neiu\”, kes oma kaalu pärast iialgi muret tunneks. Ma olin endaga rahul, ma arvan, et olin täitsa sale ja igat pidi okei. Aga nüüd, raseduse tõttu olen sunnitud end igapäevaselt kaaluma- ja see ei ole teps mu lemmik tegevus, sest

Nagu ma eile teada sain- on see täiesti võimalik! Mis teeb selle veel hämmastavamaks, mis mõttes nagu????Mis mõttes sa nagu situd püksi? või mis mõttes sa ei saa seda kontrolli all hoida?