Tänasega saab Lunal meie juures aasta täis. Seda pole küll nii pikk aeg, aga siiski märkimisväärne. Ta on endiselt meie isiklik silmatera!

Tahtsingi kirjutada, et täpselt nädal tagasi käisid mul nunnud Inglismaalt külas. Nad tulid lausa mitmeks päevaks, kuigi Meritit nägin ma ainult neljapäeva õhtul ning pühapäeva hommikul. Märdiga veetsin ma rohkem aega, aga temagi kadus laupäeva päeval ära. Alguses küll kartsin, et kolm aastat mittenägemist on üüratult pikk aeg, aga selgus, et miski polnud põrmugi muutunud.

Facebooki eiramine ei ole läinud plaanipäraselt. Kuna mitmed mu kontod(kasutajad) on ühendatud facebooki kontoga, on mul natukene raske alustada kõike otsast peale.

Homsest olen ma facebookitu. Ma lihtsalt tunnen kuidas see mu tervet elu kontrollima on hakanud. Kuna tahan saada paremaks inimeseks, suhelda inimestega silmast silma, juua koos kohvi ja rääkida maast ja ilmast. Muud ma ei vajagi.

http://stellaarium.blogspot.com/2013/02/giveaway-voida-juicy-couturei-uus.html?spref=bl

1. Hakkate elama puhkepäevadeta. See tsükkel ei lõpe iial. Te ei puhka iial. Jalutuskäik ootab teid hommikul ja õhtul. Aastaringselt. Isegi 1. jaanuari hommikul. Te ei saa sõita komandeeringusse ega puhkusele. Elu muutub kaheks ürituseks: jalutada ja sööta. Jalutada. Sööta. Jalutada. Sööta. Jalutada. Sööta. Jalutada. Sööta. Jalutada. Kusjuures jalutuskäigud on mõistagi pikad ja täisväärtuslikud, huvitavad

                ♦ Väljamagamine ei õnnestunud. Ärkasin kell üheksa hommikul, kuigi olin plaaninud õhtuni magada.

Olin kakskümmend kolm tundi järjest tööl. Inimesed, ärge tulge rääkima mulle sellest, kui \”rasked\” on teie  kaheksatunnilised tööpäevad. Tunnen, et silmad vajavad puhkust, head ööd.