tööpäevadel ärkan ma tavaliselt  kell 3 hommikul ja paljud ei mõista, et miks ma nii vara ärkan? Vastus on äärmiselt lihtne, see on ainuke aeg kus ma saan lihtsalt uimerdada ja seda üksinda, teha neid igavaid rutiintegevusi, mida ma igal hommikul teen ja neid on päris palju. Me ju kõik teame, et oleme oma harjumusteohrvid, […]

Ma olen nagu kõik teisedki: näen maailma sellisena, nagu ma tahan seda näha, mitte sellisena, nagu see on.

Ja kui ma olengi väsinud, tüdinud ja ülekoormatud siis ainult natukene!

võitlen jälle alapalavikuga, täna oli niigi kõrge, 35,3.

aga sellest lähemalt õhtul. Märksõnadeks oleks valu ja pisarad.

RÕÕMUALLIKAD

Oleksin eile äärepealt oma juuksed oranziks värivinud. Seisin kül värviriiuli ees rohkem kui 10 minutit, sellest 8 minutit hoidsin ma porgandivärvi käes, julgusest jäi puudu. Järgmine kord lähen ja üritan uuesti!

Olen kaotanud ohatise vastu kontrolli. Ma isegi ei tea, millest see tulla võis, sest ma ei ole tuule käes musitanud, tegelikult ka!

Minu (eilne) tööpäev algas harjumatult hilja, kell 14 päeval. Kuna mind oli määratud saalisekretäriks, pidin kandma roosat pluusi ja veetma aega koos juristihakatistega, päris advokaatidega ning kohtunikega , kuulama ära kõikide esinejate etteasteid. Kõige säravam oligi üks vandeadvokaat nimega Carri Ginter. Kui nüüd aus olla, oli ta ainuke, kes suutis unemati silmadest eemal hoida. Kella