Blogi

Pärast lõunat läks asi väga nõmedaks .. vahel tahaks lihtsalt jalgu trampida ja karjuda ja ropendada.

Suutsin roomata kuidagigi pesema ja see juhtus tükk maad enne kuute. Ja mingill hetkel avastasin õudusega, et eile oli Brigita sünipäev. Maalt tulles ei viinud kuupäeva ja päeva lihtsalt kokku. Mõeldes sellele, kui matsilt ma eile üleüldse kokku käitusin..

Kell on kohe varsti kenasti pool kaks. Und pole siiamaani, õigemini on aga ma ei jää magama. Silmad lausa vajuvad..Oma toimetustega ka ei saanud hakkama. Tuba on ikka veel segamini, nõud jätsin kuivatamata,sodi jätsin põrandale,pesus on käimata.Paari hetke eest helistasin musile.Enne seda saatsin talle sõnumi ( kusjuures ma olen nii kindel,et ta avastab selle alles

Ma nii naudin äsja niietud muru lõhna . Uskumatu aga ma juba tunnen sellest puudust ja ma mõistan, et miks ei tahtnud Kardo täna linna ära tulla.

Õhtul vaatasime Eurovisiooni. Parema meelega poleks ma vaadanud aga ma tahtsin näha Sandra esinemist. Polnud kursis sellega. Enne laulu ja peale meie laulu vajusid mul silmad kinni aga ma sundisin ennast edasi vaatama. Pärast enam ei jaksanud ja vajusin diivanile. Hommikul tulin alla ja vaatasin delfist, et mitmendaks siis meie tüdruk jäi. Päris hea, kuues

Täna oli meie päev ja ainult meie.

Neljapäeval sain tööl 9 tellimust ning suutsin Magnuse ära moosida, et ma reedel ei peaks tööle tulema. Läksin peale tööd kohe koju, panime asjad kokku ja asusim Kardoga linna ja sealt siis juba hääletama. Ei pidanudki kaua seisma, üks väga armas vana abielupaar võttis meid peale. Autos lugesin veel raanmatut. Pandi meid siis Suure-Jaani ristis

Segasummasuvila on see kõik. Ma ei mõista ega ma ei tahagi mõista.

Koju jõudes vahetasn riided ära ja suunudsin Ottiga jooksma. Tegime päris suure ringikese. Õhtul ololime niisama kardoga ja otsustasime juba pool üksteist magama panna. Mõte oli hea aga hommikul oleksin ma sisse maganaud. Jalad annavad ka tunda. Täna jälle jooksma, seekord kolmekesti.Ma alustasin ka uue raamatuga nimega \” Charles Chaplini elulugu\”. Vot nii!

Otsustasin õpuks LIKVITEERIDA kraanikausist suurem osa musti nõusi. Lõpuks viskas üle. Suutsin täna hommikul oma toa täiesti pahupidi pöörata ja nüüd pean hakkama uuesti otsast pihta koristama.Ja täna näen ma lõpude lõpuks Kardot. Harjumatult vastik oli üksi magama jääda, võtsin küll mängulooma kaasa aga see ei aidanud. Nii suur igatsus on