märts 2010
pool kuus rattaga sõita kakskümend kilomeetrit. Ma ei teagi, kas ma peaksin naerma või nutma. Aga ma tean seda, et mul pole veel und. Unerütm on täiesti segi, kui seda üldse ongi. tegelikult tahtsin ma nii palju õelda, et eesti on ikka niiiiiiiiiiiivõrd väike, et varsti hakkab lausa paha. Isegi pärapõrgus leiad sa kellegi, kellega
mu kahepäevane uni piirdus mul anult kolme tunnise unega Eile käisin ma Ardo sünnipäeval. Sain tuttavaks ühe veetleva noormehega, kes osutus hoopis vahetusõpilaseks, Saksamaalt. Minu üllatuseks oskas ta üllatavalt hästi Eesti keelt. Muidugi oli paar kohta, kus ma pidin üle küsima aga see oli kohtavalt kohutavalt armas. Kui nüüd aus olla, oli ta täpselt minu
Kuna mul oli päeval kohe mitme,mitme, mitme tunni jagu igavust , otsustasin ma guugeldada kõiksuguseid asju mis pähe turgatasid ja tagatipuks astusin läbi neljast jutukast. See oli lihtsalt ulme. Alguses oli muidugi naljakas aga pärast oli küll sellinne tunne, et kahe käega peats kinni ja kuul pähe. Lõpuks ma enam ei jõudnud naerda, sest kõht